Kuidas sündis tantsupidu ehk üks päev Angela Arraste elust

 (3)
Kuidas sündis tantsupidu ehk üks päev Angela Arraste elust
----

Angela Arraste päeva, mil ta joonistas seitsme tuhande lapsega tantsuplatsile Eesti suurima vikerkaare kirjeldab Rein Sikk.

Tantsujooniste väljakuletoomine on imelihtne. Tuleb tants luua, kirjeldus kirjutada, tants rühmale selgeks õpetada. Masside liikumistele mõelda, masside liikumised ise väljakul läbi jalutada, paari rühmaga proovida. Kõik üles joonistada, orkestreering tellida, tants seitsmele tuhandele tantsijale selgeks õpetada. Eelproove korraldada, peaproove korraldada. Ja lõpuks kolme aasta pikkuse ponnistamise järel kolm minutit ilu nautida.

Kell 5.03. Neljapäev, Angela ei saa magada. Täna selgub, kas tantsupeost saab asja või mitte. Tuleb kava montaaž, tükkidest terviku kokkupanek. Angela pühib silmist und, võtab markeri, kirjutab täis plakatisuuruse paberi. Ainult niipalju ongi veel tegemata asju. 7200 tantsijat magab õndsat und.

8.07. Võileiba Angela pauna ei pane, suudluse annab 12-aastase Taavi palgele küll. Astub Pirita kodust välja, prii transporti pakkuvasse Eesti Päevalehe autosse.

8.20. Auto vurab Maneeži hotelli ette. Väljuvad assistendid, relvastatud kümne kilo tantsujoonistega, kus täpselt kirjas, kuidas iga piduline peab hüppama, astuma.

8.35. Jõuab Kalevi staadionile, nõuab infopunktist mögafone, rätikuid ja veel midagi. Kõik möödujad ütlevad aupaklikult “Tere!”

8.40. Rullib juhipuldis kümneid skeeme lahti. Keegi nõuab tantsurätikut.

8.43. Mikrofonimees paneb ta pea külge mikrofoni. Nii palju lapsi juba väljakul, imestab Angela. Kõlareist lendab üle tantsuplatsi Rootsi eurolaul.

8.52. Hea tantsija, tere hommikust, ütleb Angela mikrofoni. See kõlab vastu igalt staadionipingilt, muruliblelt, tuletornilt, ehmunult lendava kajaka tiivalt. Siis võtab Angela poosi, mida lähema tunni jooksul ei muuda. Jalad maas, tugevalt kui tammed, üks käsi mikrofonil, teine nõtkelt puusal rippuval raadiosaatjal, pilk sihikindel, ettepoole suunatud. Meenub maal triumfikaare alt läbisammuvaid sõdalasi tervitavast Julius Caesarist. Lähemad tunnid selgitavad: kas triumf või häving. Staadionile tuleb inimkehadest joonistada 7200-pealine vikerkaar.

9.00 – 9.26. Korraldused peetud häälel: astuge teisele märgijoonele, minge jooksuga, kellatorn liigub maratonivärava suunas, kõnd olgu aktiivne, miks te ei jõua, m-i-k-s, peate jõudma, olen ise selle maa väikeste ja suurte sammudega läbi käinud. Armas tantsuõpetaja, ära jooksuta oma last. Pange oma musikesed kokku!!! Viimane lause pole hommikusuudluste ergutamiseks, vaid vaikuse saavutamiseks. Angela on tõstnud pea kuklasse kui sälg enne spurti.

9.27. Lihtne ülesanne: lapsed moodustagu vikerkaar. Igaüks tuleb oma väravast ja läheb oma kohale. Kogu lugu. Esimene väljakule joonistuv vikerkaar meenutab pigem untsuläinud pannkooki, kisub kiiva.

9. 37. Teine väljakule joonistuv vikerkaar meenutab hästipraetud härjasilma, kisub üsna untsu.

9.51. Kolmas väljakule joonistuv vikerkaar meenutab pigem kubistide arusaama vikerkaarest, kas katastroof?

10.57. Neljas väljakule joonistuv vikerkaar meenutab ... vikerkaart! Kui ilus!

10.04. Angela vahetab asendit, võtab rätiku, näitab, kuis vikerkaares olles seda liigutada, üks nurk üles ja teine alla. Lapsed teevad järele.

10. 11. Sipelgate parv kihutab üle selja kui seitsme tuhandene vikerkaar särama lööb, lainetama hakkab. Oh, kõlab Angela suust ohe kui muistne ürgloits. Selles on jõudu, mis liigutaks mägesid. Päris kena oli, teeme veel üks kord, ütleb Angela. 7000-kordne aplaus. Päike tuleb välja.

10. 13. Lapsed, te olite väga tublid, ütleb Angela. Kõik läheb kordamisele.

10. 18. Väljakul pisike katastroof. Paarisajapealine seltskond ei oska kuhugi minna. Üks assistentidest lahkub madallennul üldjuhi puldist väljakule.

11.57. Angela vahetab positsiooni. Kõverdab vasaku jala õrnalt põlvest, tardub järgmiseks tunniks vägede juhatamise ajaks. Ta pea on veidi enam sassis kui kolme tunni eest alustades. Väljakul tants, tants, tants.

13. 27. Angela jätkab tardununa - vasak põlv veidi kõverdatud.

13. 50. Esitab monoloogi teemal ”Kuidas ilusti hüpata”. 2874 last kuulavad.

15.47. Sööb lõunaks moosipalli, joob vett peale. Ta pea on veel veidi enam sassi läinud. Trummeldab õrnalt sõrmedega reiele.

Loe veel

16.33 Kõik söövad, puhkavad, Angela annab intervjuud. Reporter küsib, kas üldjuht on raske olla, ega märka õnneks Angela küsimusejärgset pilku. Malbet, kuid salvavat. Lastesumm Angela taga kilkab, et nad tulevad peole ka nelja ja kahekümne nelja aasta pärast.

16.46. Kõnnib natuke närviliselt, kaks sammu sissepoole, kaks sammu väljapoole. Ta sammumise taustal esitab naabruses istuv kuulus tantsujuht monoloogi teemal ”Rahvustelevisiooni rahvakunstivaenulikkusest”. Et ei ühtegi erisaadet peale ülekande.

16. 50. Vaatab hindava pilguga üle välja. Algab peo otsast otsani läbitantsimine. Pausideta. Taas tseesarlik näoilme. Vaatab joonistega pabereid.

16.58. Laps toob Angelale platsilt leitud rätiku, teine rahakoti. Tantsijad on ausad.

17.00. Läbitantsimine algab. Kõnnib teleoperaator, vaatab fotoaparaadist väljakut, mõtiskleb, kuhu kaamera panna, et kogu vikerkaar telepildis oleks.

17.06. Muusika jääb sisseminekuga pool sekundit hiljaks. Angela heidab helipuldi poole pilgu, mis lõikaks klaasi kui võid.

17.07.00. Nüüd tuleb peaminister Siim Kallase kõne, ütleb diktor.

17.07.02. Nüüd lõpeb peaminister Siim Kallase kõne, ütleb diktor. Võimas aplaus laste poolt. Lapsed jumaldavad peaministreid ja nende lühikesi kõnesid.

17. 46 Väljak rõkkab, huvilised hüppavad, Angela seisab raidkujuna.

17.52. Mis nüüd? Angela istub. Esimest korda päeva jooksul.

17.55. Angela istub juba kolmandat minutit. Egas ta väsinud pole, kõigest kaksteist tundi tööd rabanud?

17. 56. Tõuseb püsti, võtab Caesari poosi. Ta pole üldse väsinud. Ainult pea on veidi rohkem veel sassis.

18.18 Stopp, stopp! Üle tunni vigadeta pöörelnud peoratas peatub. Võimlejatega mingi jama. Liigutage, palun, ütleb Angela mahedalt kohal, kus mõni röögataks ja juukseid kisuks. Istub taas.

18. 24. Päikene paistab ja loodus lokkab, kostab tuhandeist lastesuudest kuulus suvelaul. Väljak kargab kui tormieelne meri. Angela kulmuliigutus on ilmselge tunnustuse märk, mis väljendub seitsme minuti pärast lauses: te olite väga tublid! Pikk paus. Tõesti väga tublid. Nüüd teeme veel üks kord.

19.24. Teeme üks kord ka vikerkaare ja ongi kõik, ütleb Angela. Temast mööduvad kolm kandletassijat.

19.46. Angela tänab ja kiidab, laseb lapsed koju, mass kaob kui tuulest viidud.

19.47. Kogunenud rahvamuusikud nõuavad varjualust oma pillide kaitseks, Angelal seda anda pole.

19.53. Rahvamuusikud nõuavad peol pool tundi aega mikrofonide ülesseadmiseks. Angelal seda anda pole. Ta on arvestanud pooleminutilise saabumise ja minutilise lahkumisega.

20.02. Rahvamuusikud teatavad, et kui taevast tuleb vihmatilk, siis nad oma pillidega väljakule ei tule. Kas teil on must stsenaarium vihma puhuks, uurib Angela. Rahvamuusikuil seda pole. Pinget koguneb kiiremini kui pilvi pealinna kohale.

20.13. Mis siis saab, küsib Angela, rahvamuusikud ütlevad “ei saagi”. Angela isegi ei ohka.

20.17 Oh, peaks botased kingade vastu vahetama, pea ära kammima, linnapea vastuvõtule minema, aga ei saa, ohkab Angela hoopis nüüd. Nii palju on veel südamel, rahvapill ja külalised ja ... öösel ma tõenäoliselt ei maga silmatäitki. Angela pea on nüüd kohe päris sassi läinud, aga tantsupidu vahepeal jälle valmis saanud.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare