Kuidas tuleb veekogudel käituda?

Siseministeerium vaatab kõik veeohutusnõuded üle, et neid vajaduse korral muuta.

Eesti esikuulitõukaja Taavi Peetre uppumine laupäeva õhtul Tamula järvel on üles kütmas arutelusid selle üle, kas kõikidel meie jõgedel ja järvedel tuleks paadis päästevesti kandmine kohustuslikuks muuta.

Andeka sportlase hukkumisest rääkides on päästjad märkinud, et kui mehel oleks päästevest seljas olnud, võinuks kõik teisiti lõppeda. Seejuures tõstsid päästjad Peetrega juhtunud õnnetuse kõrval esile veel mitut sellesarnast juhtumit.

Kui Peetre uppus laupäeval, siis juba järgmisel päeval uppus Emajõe suudmes paadist vette kukkunud mees, kel polnud päästevesti seljas ning kelle laipa hakatakse nüüd pärast Peetre surnukeha leidmist otsima veest sonariga. Mõned nädalad tagasi aga juhtus sisuliselt sama Saadjärvel.

Seadus vaadatakse üle

Päästevesti kandmist reguleerib praegu meresõidu ohutuse seadus ning selle kohaselt on vesti kandmine kohustuslik üksnes merel ja laevatatavatel siseveekogudel – teiste seas näiteks Peipsi, Lämmi- ning Võrtsjärvel.

Miks praegu seadus selline on, ei osanud eile Eesti Päevalehele täpsemalt mitte keegi selgitada. Samal ajal on viimased traagilised sündmused tõstatanud päevakorda küsimuse, kas kõnealust seadust tuleks inimelude säästmise nimel paranda nii, et päästevest oleks kohustuslik ühtmoodi nii merel kui ka kõikidel siseveekogudel paadisõitu tehes.

Siseminister Marko Pomerants sõnas, et kas ja kui laialdaselt võiks päästevesti kandmise siseveekogudel kohustuslikuks muuta, on igal juhul arutelu teema. „Ei ole ühtegi argumenti selle vastu, et päästevest ei peaks seljas olema. Küsimus on selles, kuhu tõmmata piir, millest alates peaks vesti kandmine kohustuslik olema,” sõnas minister. Pomerants märkis siiski, et seaduses kirjas olevatest käskudest enam peaks inimeste käitumist veekogudel mõjutama nende endi teadlik huvi. „Inimene peaks ju kõigepealt ise oma ellujäämisest huvitatud olema,” osutas ta ning lisas, et päästevesti kandmine võib tähendada, et sisuliselt on elu võimalik päästa ühe vesti hinna ehk 400 krooni eest.

Anne-Maarja Olei siseministeeriumist täpsustas, et kuigi päästevestide kandmist käsutab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pädevuses olev seadus, on neil kavas kõik veeohutusalased õigusaktid põhjalikult üle vaadata.

Endine siseminister Kalle Laanet ütles, et veeturvalisusega seotud küsimused on tänu tänavusele kuumale suvele laiemalt tulipunkti kerkinud. On ju viimastel andmetel üle Eesti sel aastal uppunud napilt alla 90 inimese. „Me peaksime tõsiselt kaaluma kõiki võimalusi, mis aitaks kaasa inimelude säästmisele,” sõnas Laanet.

Laanet tõmbas päästevesti kandmise kohustuslikuks muutmisest rääkides paralleeli autos turvavöö kinnitamisega. „Enne turvavöö kinnitamata jätmise karistatavaks muutmist enamik inimesi seda ju ei kinnitanud. Ehk siis inimeste hoiakute muutmiseks võib ka kõikidel veekogudel päästevestide kandmise kohustuslikuks muutmine hädavajalik olla,” viitas ta.

Soovitused paadisõiduks

Soovitused paadisõiduks:

•• veendu, millistes tingimustes kasutamiseks on paat mõeldud;

•• kontrolli alati paadi ja varustuse korrasolekut;

•• planeeri reisi ja jälgi ilmaolusid;

•• varusta end õigete ohutus-, pääste- ja esmaabivahenditega;

•• päästevesti selga pannes jälgi, et see oleks õigesti kinnitatud, muidu ei pruugi sellest abi olla;

•• teata kodustele, kuhu läksid ja millal plaanid tagasi jõuda;

•• seila selge peaga;

•• ära hinda oma oskusi üle;

•• võta alati kaasa sidevahend.

•• pane tähele teisi vee peal liikle­jaid ja hoia keskkonda;

Päästevesti kandmine on kohustuslik merel ja laevatatavatel siseveekogudel:

Emajõgi ja Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Pikasilla sillani ning Võrts­järv, Peipsi järv, Pihkva järv ja Läm­mijärv ning nimetatud järve­desse suubuvate jõgede laevatatavad suudmed ja alamjooksud, samuti Narva veehoidla ja Narva jõgi Peipsi järvest kuni Narva koseni.