Külaelanikud protestivad turba kaevandamise vastu

 (10)
Külaelanikud protestivad turba kaevandamise vastu
Reemet Kasekamp hüppab üle kuivenduskraavi Tõnumaa maardlas, mille laiendus tooks samasuguse tuleviku ka Illaste rabale.Marko Mumm

Raplamaa Tiduvere küla elanikud protestivad lähedusse turbamaardla rajamise vastu.
Küla arendamiseks loodud mittetulundusühingu Põrgupõhja üks juhte Reemet Kasekamp mõõdab Illaste raba pikkade sammudega ning kurdab jõhvikarikaste mätaste vahel kõndides, et turbakaevandamine rikuks kohalikku loodust.

Muret võib mõista, nähes läheduses asuvat Tõnumaa turbamaardlat, kus pruuni sileda välja peal on rabast vaid mälestust – siledaks tõmmatud turbapinnalt maha võetud noorte mändide oksad lebavad maas.

Kasekampile pole see esimene kord raba eest võidelda. Lähedal asuv, kohalike inimeste parim jõhvikakoht Pilkuse raba pääses tänu roheliste sekkumisele üle noatera turba kaevandamisest. Nüüd aga tahaks ERA Turvas laiendada oma tegevust lähedal asuvast Tõnumaa rabast edasi Illastele.

Illaste raba 400 hektarist soovib firma oma turbamaardlaga liita 350 hektarit, on seda taotlenud juba alates 1998. aastast. Kaevandamine peatus tänu Eesti Looduse Fondile, kes vaevu enne kaevandusloa andmist leidis protseduurilisi vigu ja eba-täpsusi keskkonnamõjude hindamise aktis. Nüüd tellis firma uue hindamise ning valmistub taas raba kaevandamiseks.

Paari inimese vastuseis

Era Turba juhataja Aivar Jõgiste seostab probleeme paari kohaliku inimese suhetest tuleva vastuseisuga, mis on firma ärihuvidele piire seadnud. “Lähtusime sellest, mida riik 1995. aastal lubas. Meie jaoks on see 50 miljoni kroonise investeeringu küsimus, seda ei saa teha vaenu, viha ja lahtiste asjade peal,” ütles Jõgiste. Firma plaanib uue raba juurde ehitada ka pakketehase ning anda seeläbi tööd ligi 20 inimesele. Praegu müüdav turvas läheb põhiosas Hollandi ja Belgia taimekasvatajatele.

Metsas looduskaitse all olevate metsiste värskeid hunnikuid nähes on Kasekamp rõõmus, aga ka murelik.

Kui kevadel ei tohi metsiste armumängu ajal isegi metsas käia, siis turbamaardla tolmu, müra ja maa kuivendamise mõju metsistele ei ole esimene keskkonnaekspertiis tema hinnangul piisavalt arvestanud.

Illaste raba põhjaosa piirneb Natura 2000 eelvalikualaga, mis on kaitse all just metsise mängu pärast.

Kuhu Euroopa Liidu looduskaitse alla kuuluva Natura ala eraldav piir täpselt tõmmatakse, sõltub Raplamaa keskkonnateenistuse juhataja Hetti Kase sõnul samuti keskkonnamõjude hindamisest.

Praegu käib teine keskkonna-mõjude hindamine ning alles siis teeb Kask lõpliku otsuse, kas anda kaevandamisluba või mitte.

Siiski on tema sõnul Illaste raba eest võitlemisega veidi hiljaks jäädud. “Oleme kõik vähegi väärtusliku kaitse alla võtnud, aga Illaste raba sinna alla ei kuulu,” ütles Kask. “Kaitse alla võtmiseks kaalutakse loodusväärtusi. Rabasid on meil palju, aga seal peab olema midagi erandlikku, teistmoodi.”

Raplamaal on 13 kaitsealust raba ning kuues rabas kaevandatakse turvast. Illaste on Kase sõnul pigem majanduslikuks kasutuseks sobiv raba.

Raba kuulub riigile ning selle kasutuselevõtu korral saab omavalitsus kaevandamisõiguse tasu. “Maksud, töökohad, ette-võtlus, teedeehitus,” loetles Kask riigile kaevandusloa andmisest tõusvat tulu. Ühe tonni kaevandatud turba pealt saab omavalitsus otsest kasu kaks kuni viis krooni.

Hirm kaevanduse mõjude ees

•• Kohalike elanike üheks mureks on see, et raba kadumisega vähenevad loodusturismitalude võimalused.

•• “Ma ei taha sellist arengut nagu mitmel pool Euroopas, kus elavat loodust on väga vähe alles jäänud ja kus tuleb teha spetsiaalseid tiike selleks, et näiteks konn sinna elama tuleks,” ütles Reemet Kasekamp kraavi ääres konna silmates. “Praegu meil neid veel on, miks seda ära rikkuda?”

•• Teisalt on osa kohalikke raba kuivendamise vastu põhjusel, et pole kindel, kas nende arteesiakaevudest siis enam vett tuleb.

•• Kase sõnul on ka mujal juhtunud, et rahvas püüdis kaevandusloa väljaandmist takistada, kuid pidi taanduma, sest objektiivseid põhjusi keeldumiseks polnud, olid vaid arvamused.

•• “Suusõnaliselt on oma küla inimesed raudselt selle vastu, sest kaevandamine on vaid väikese grupi huvides,” ütles Tiduvere külavanem Jaan Kuusik.

Loe veel

•• Turbamaardla on keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna spetsialisti Herdis Fridolini sõnul tõesti raba suhtes pöördumatu tegevus. “Kui täpne olla, siis sadade või tuhandete aastate pärast võib seal raba ka taastunud olla,” ütles ta. Üldisteks piiranguteks ongi tema sõnul keskkonnamõju hindamise nõue. “Kasutatud raba pole korda tehtud. Nad närivad raba ära, meie peame aga siia elama jääma,” lisas ta.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare