Suurupi, Vääna-Jõesuu ja Muras­te küla elanikes on palju pahameelt tekitanud hiljuti Harku vallas avalikustatud detailplaneering, mille järgi peaks küladevahelisele kümnehektarisele põllulapile kerkima Tallinna Rocca al Mare kaubanduskeskusega võrreldav äri- ja tootmiskeskus ühes viie korterelamuga. Kohalikke mastaapsusega üllatanud planeering annaks arendajale õiguse ehitada Tallin­na-Rannamõisa-Klooga maan­tee äärde 75 000 ruutmeetrit äri- ja tootmispinda ning 10 000 ruutmeetrit elamispinda ehk ligikaudu 150 korterit. Seejuures näeb planeering ette, et tee äärde kerkib enam kui poole kilomeetri pikkune kaubanduskeskuse fassaadimüür.

Juurde 5000 autot

Ümberkaudsete külade elanikud kardavad, et kavandatav suurarendus keerab nende senise elukeskkonna pea peale. Hiie Grauberg Vääna-Jõesuu külaseltsist tõi välja, et kui selline hiidkeskus rajatakse, toob see Klooga maanteele senisest oluliselt suurema sõidukivoo ja müra. Kui näiteks praegu küünib Tabasalu ja Tallinna vahelise teelõigu liikluskoormus 15 000 autoni ööpäevas, siis kõnealuse planeeringu teostumisel võib teele lisanduda veel ligikaudu 5000 autot. Grauberg viitas, et hiidkeskuse planeering on vastuolus ka praegu kehtiva Harku valla üldplaneeringu keskkonnamõjude hindamisega. „Keskkonnamõjude hindamises on öeldud, et vallas joogiveena kasutatav põhjavesi on ammendumas, mistõttu peaksid plaanitavad asustuspiirkonnad tulema rannikust eemale Harku aleviku ja Paldiski maantee poole,” osutas ta. „Kui siia tuleb üks selline hiigelkeskus, siis ei pruugi meile kõigile enam vett jätkuda.” Grauberg märkis, et arendaja on kohalikele väitnud, et see kes­kus tekiks nende endi huvides. „Ka kogu Harku valla rahvast jääks sellise keskuse jaoks väheseks,” tähendas ta.

Muudab üldplaneeringut

Vaidlusi tekitava detailplaneeringu taga oleva Oxford Investments OÜ esindaja Hadley Barrett kostis omalt poolt, et kavandatav keskus oleks piirkonnale igati positiivse tähendusega – annaks aluse arengule ja looks juurde ka uusi töökohti, kuna alal saaksid tegutseda kergetööstusettevõtted. Barrett kinnitas, et pika planeerimise käigus on tehtud arvukalt uuringuid, mis on kinnitanud, et probleeme ei tohiks tekkida ei kardetud liiklusvoo kasvust tingitud müraga ega ka põhjaveega. Samuti on uuringud tema sõnul kinnitanud, et asukoht sellise keskuse rajamiseks on igati mõistlik. „On täiesti arusaadav, et alati leidub väikesel arvul inimesi, kellele suured muutused ei meeldi,” sõnas Barrett ja lisas, et piirkonnas on hulganisti ka neid elanikke, kellele see projekt väga meeldib. Harku valla arhitekt Robert Mirski ütles, et kõnealune detailplaneering muudab seni kehtivat valla üldplaneeringut – seda plaanitavate kortermajade ja vahetult tee äärde tuleva ärimaa osas. Mirski osutas, et vald on praegu planeeringule toetust väljendanud sellega, et on vallavolikogu häälteenamusega selle nii algatanud kui ka eelmise aasta lõpus vastu võtnud. „Kui planeering tekitab avalikkuses tugevat vastuseisu, peab ka vallavalitsus ja volikogu asja uuesti hindama,” lausus ta.

Avalikul arutelul sotid sirgeks

•• Harku valla arhitekt Robert Mirski ütles, et seni on kohalikelt uut keskust puudutava planeeringu kohta laekunud neli vastuväidet. Mirski selgitas, et kui planeeringu avalikustamine 23. veebru­aril lõpeb, siis pärast seda toimub avalik arutelu, kus kohal on nii planeeringu koostaja, sellest huvitatud isikud kui ka vastuväidete esitajad. „Nelja nädala jooksul pärast avalikustamise lõppu koostab vallavalitsus vastuväidete esitajatele omapoolse seisukoha, kas vastuväidetega arvestada või mitte, ning teeb vastavad ettepanekud planeeringu koostajale,” kirjeldas Mirs­ki. „Kui avalikul arutelul võetakse vaided maha, läheb planeering enne vallavolikogus kehtestamist järelevaatajate kätte.”

•• Kui aga vaided peaksid siiski üles jääma, minnakse nendega Harju maavanema juurde, kes korraldab omakorda kõigi asjast huvitatud osapooltega uue arutelu. Selle põhjal peaks maavanem lõpuks otsustama, kas ja milliseid ettepanekuid tuleb planeeringus arvestada või siis avalikkuse vastuseisu tõttu planeeringu menetlemine peatada.