Külma eest varju otsivad kodutud põhjustavad sageli tulekahjusid

Öömajadest aetakse kodutud päeval välja ning neil ei ole kuskil olla.

Krõbeda külma tõttu on sagenenud põlengud mahajäetud majades, kus kodutud püüavad end soojendada.

“Kel on piisavalt oidu, teevad endale sinna punkrisse või garaazŠi, kus nad elavad, kividest või plekist tuleaseme. Aga vahel teevad nad tule niisamuti põrandale,” kirjeldas Harjumaa päästeteenistuse pressiesindaja Kirill Teiter. “Kaltsud ja muud hilbud süttivad aga väga kiiresti. Kui samal ajal mõned samas ruumis magavad, saavad nad vingumürgituse ja põlevadki sisse,” põhjendas ta. “Enamikul juhtudel siiski pääsetakse välja.”

Kui jaanuaris põles Tallinnas ja Harjumaal 9 ning veebruaris 7 tühja maja, siis märtsi kahe esimese nädala jooksul on tuli limpsanud juba 11 hoonet.

Kõige rohkem on kodutute hooletuse tõttu põlenud maju kesklinnas, järgnevad Lasnamäe ja Põhja-Tallinn. Teiteri sõnul on umbes 80 protsendil juhtudest põlengu põhjuseks just hooletu tuletegemine, üksikutel puhkudel uuritakse tahtlikku süütamist. Sel aastal on Harjumaal ja Tallinnas tulekahjudes hukkunud kaheksa inimest, neist kolm kodutut.

Öömajakohti napib

Kodututega tegelev Oleviste kiriku vabatahtlik Riina Oskar leidis, et kodutute olukord on viimasel ajal raskemaks läinud. “Kodutuid on ju kordi rohkem kui öömajakohti,” sõnas Oskar. Kui varem lasti Kauge tänava öömajja külmadega kõik soovijad sisse, siis nüüd on kehtestatud rangem kord ja sinnagi lastakse vaid nii palju tahtjaid, kui on voodikohti.

Kodutute öömaja Akadeemia tee 48 pakub öist ulualust ainult kainetele meestele. “Praeguste külmadega oleme vastu võtnud natuke rohkem inimesi, kui kohti on ette nähtud,” ütles öömaja opereeriva MTÜ Jumalalaegas projektijuht Jelena Vilbaum. 40 kohaga varjupaika on mahutatud lisaks 5-10 inimest, kes voodikohtade nappuse tõttu magavad koridorides. Vilbaumi hinnangul on kodututel eriti raske just päeval, sest öömajast peavad nad lahkuma kell 9 hommikul ja siis tuleb neil 12 tundi tänavail veeta.

Päevaseks ajaveetmiskohaks mõeldud Suur-Sõjamäe tänava kodutute rehabilitatsioonikeskus on talvisel ajal alati rahvast täis. “Meil on talveperioodil alati palju käijaid, sügisel hakkavad käima ja kevade soojade ilmadeni välja,” ütles keskuse tegevjuht Imbi Eesmets. Möödunud kuul käis nende majas 251 inimest – mõned pea iga päev, teised jälle harvem.

Kiirabil probleeme vähem

•• Kiirabi pole külmadega kodutute suuremat abivajamist märganud.

•• “Õigupoolest on see esimene aasta pikas reas, kus kodutud ei ole kiirabile probleemi tekitanud,” ütles Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas.

•• “Palju on öömaju, kus nad saavad sooja, samuti teatatakse politseile või meile õigeaegselt tänavale jäänud kodututest või joobes isikutest – seetõttu pole avalikes kohtades surmajuhtumeid olnud,” rääkis Adlas.

•• “Mäletan aega, kus kodutud olid meie jaoks hirmus probleem: autodega sõideti mitme koha vahel, kuhugi neid panna polnud. Sel aastal pole sellist tõrget kordagi olnud.”

•• Tänavu on kiirabi abi vajanud 245 kodutut, neist 79 on haiglasse viidud.

•• “Aga need pole ainult külma tõttu, vaid ka alkoholiprobleemide ja muude terviseküsimustega,” lausus Adlas.

•• Tallinnas on viis kodutute öömaja kokku ligi 250 kohaga, lisaks supiköögid ja päeval avatud rehabilitatsioonikeskus.