Kultuurikomisjon kõrvaldas probleemse punkti
Komisjon otsustas neljapäeval eelnõust välja jätta ja muuta probleeme tekitanud punktid.
Kuna eelnõu puudutab kõiki kolme sektorit Eesti ühiskonnas, siis olid erimeelsused nii avaliku- äri- kui kodanikealgatuse organisatsioonide vahel loomulikud. Siseminister Ain Seppik protestis eelnõu vastu väitega, et dokument võimaldab rahapesu ja tegutsemisvabadust kuritegelikele struktuuridele, kuna algversioonis oli mittetulundusühingute äriinfo salatatud.
Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Viive Rosenbergi sõnul pole selline mure üllatav, sest sama probleemiga võideldakse kogu maailmas.
“See on dokument, millel peab olema kooskõla ühiskonnas, ka meie arutlustest võtsid osa erinevad ühiskonna grupid. Pidasime nõu justiitsministeeriumi ja siseministeeriumiga, et ära hoida ka Euroopas sageli esinevat probleemi, kus äärmusgrupid ja kuritegelikud jõud kasutavad selliseid seadusi ära ja tegutsevad mittetulundusühingutena.”
Kontseptsiooni üks autoreid, riigikogu kultuurikomisjoni liige Paul-Eerik Rummo rõhutab, et vaatamata ohtudele on sellist seadust vaja. Tuleb usaldada ka riigi haldussuutlikkust ja koondada ühiskonna kolme sektori jõud.
“Demokraatlikes ühiskondades on kolm sektorit avalik-, äri- ja kodanikuaktiivsuse sektor, mis peavad toimima kooskõlas. See kontseptsioon annab juhised, raamistiku ja piirjooned, kuidas need sektorid hakkavad omavahel toimima ja vastastikku toetama.”
Kontseptsioonis tekitas siiani teravat vastasseisu ministeeriumite ja mittetulundusühingute vahel punkt, mis annab kolmanda sektori äritundlikule teabele konfidentsiaalsuse. Just seda punkti on ka terroriorganisatsioonid ja maffia teistes riikides musta raha liigutamiseks ära kasutanud. Paul-Eerik Rummo sõnul otsustati see punkt eelnõust välja jätta.
“Lõppredaktsioon erineb tunduvalt algsest just tänu läbirääkimistele ministeeriumite ja ühiskondlike organisatsioonide vahel. Nüüd on kontseptsioon palju lühem ja täpsema sõnastusega. Mitmed vaidlusalused punktid jäeti eelnõust välja.”
Paul-Eerik Rummo sõnul leiti ühine keel ka tänu sellele, et kodanikuühiskonna eelnõu muudeti kontseptuaalsemaks, konkreetseid juriidilisi detaile ja rahastamisküsimusi eelnõust enam ei leia.
