Kultuuripärandiga seonduv ei vaja põhiseaduses täpsustust

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi neli nõunikku märkisid oma vastuses riigikogu põhiseaduskomisjonile, et kuna põhiseadus väärtustab juba praegu Eesti kultuuripärandit, siis ei vaja see osa täpsustamist.

Nõunikud selgitasid, et kehtiv põhiseadus kohustab riiki juba täna ja ka tulevikus tagama eesti kultuuri säilimise ning see on kirjas põhiseaduse preambulas, vahendab ERR-i uudisteportaal.

Samuti tõid nõunikud välja, et muudatusega tuleb lisaks eesti kultuurile samaväärselt kaitsta ka teiste rahvaste kultuuri Eestis.

"Arvestada tuleb seejuures ilmselt ka põhiseaduse paragrahviga, mis keelab muuhulgas rahvuse ja päritolu alusel diskrimineerimise: on küsitav, kas võrdsuse põhimõttel hoidmine ja toetamine tagaks eesti kultuuri säilimise täna tagatud mahus. Selline tõlgendusvõimalus väärib üldrahvalikku arutelu ja põhiseaduse eesti kultuuri säilimise tagamise põhimõtte muutmist võimaldav säte vastuvõtmist rahvahääletusel," tõdesid nõunikud.

Nõunikud heitsid eelnõule ette, et ehkki muudatus autorite sõnul riigieelarvet uute kulutustega ei koormaks, oodatakse sellega siiski põhjalikku pööret kultuuripärandi senises rahastamises.

Riigikohtu nõunikud Tim Kolk, Katri Jaanimägi, Kristi Aule Parmas ja Ulrika Eesmaa vaagisid põhiseaduse muutmise seaduse eelnõud riigikogu põhiseaduskomisjoni palvel.