Kultuuripealinlasi kummitab teadmatus tuleval aastal toimuvast
Kui küsitlesin 127 päeva enne Tallinna Euroopa kultuuripealinnaks saamist linlasi, selgus, et rahvas teab pigem skandaale, mitte aga kultuurikava, mis peaks vaimustama Euroopat. Üheksateistkümnest Tallinna kesklinnas küsitletust teadis vaid üks nimetada kolme kultuuripealinna üritust.
Kõik algas sellest, et suvel sai mitmes seltskonnas räägitud kimbatusest, mis on tabanud paljusid seoses Tallinna kui Euroopa kultuuripealinnaga. Siht-asutus tegutseb aastast 2007, praegu töötab ürituste nimel ligi nelikümmend inimest ja eelarve on 77 miljonit krooni. Miks siis ei tea peaaegu keegi nimetada üritusi, mis järgmisel aastal Tallinna Euroopas suureks teevad?
Äkki on infopuudus vaid maarahva mure, arvasin, seades sammud pealinna tänavatele, kust juba juunis otsis reklaame ja infot Brüsselist Tallinna inspekteerima saabunud kultuuripealinna hindamiskomisjoni esimees Sir Bob Scott. Vahepeal on ju kaks kuud mööda läinud!
Esimene Vabaduse väljakul silma hakanu oli kunstnik Leonhard Lapin. „Keegi ei tea kultuuripealinnast midagi. Kellegagi tippintelligentsist, kui ehk teatritegijad välja arvata, pole räägitud, nõu ega abi küsitud. Tundub, et korraldatakse mingite marginaalsete tegelaste eneseeksponeerimist,” oli Lapin tõre.
Isand Andrus Keskerakonna büroost oli enda sõnul asjaga hästi kursis. „Tuleb koolinoorte laulu- ja tantsupidu,” oli vastus varnast võtta. Kui meenutasin talle, et laulupidusid korraldatakse ka ilma kultuuripealinna abita, siis tulid Andrusele meelde mereäärsed üritused. Millised täpselt, ei osanud ta öelda.
Lasteaednik Irina aga võiks leiba teenida kultuuripealinna infosekretärina. „Merepäevad, Birgitta festival, praegu on käimas kampaania „52 ideed”,” nii kõlas päeva inforohkeim vastus.
Skandaalid liiast
Vabadussamba veerel istunud Mirjam ja Allan olid murelikud. „Liiga palju skandaale, liiga vähe kultuuri. Me ei ole suutnud aru saada, milleks on kulunud kümned miljonid kroonid. Ühe logo jaoks nagu vähevõitu,” arvasid noored.
Lillemüüja Aili võiks vaimustusse viia Vincent van Goghi – nii palju päevalilli on tal pakkuda. Ta tutvustas lahkelt ka müügilaua vastas olevat Chopini pinki, mis klaverihäälselt heliseb. Hea meelega räägiks Aili ka kultuuripealinna kavast, aga sellest ei ole ta midagi kuulnud.
Maia Munga pähkleid müüvad Karolin ja Karoliina on neiud, kelle käest lisaks maiustustele küsitakse ka Tallinna kohta infot. Vürtsise lõhnapilve keskel naeratajad aga tunnistasid, et neil ei ole neil aimugi, mis 127 päeva pärast toimuma hakkab.
Infonäljas Karolinil ja Karoliinal polnud aimu sellestki, et just nende müügileti kõrval asuvas i-punktis on saadaval tasuta ajaleht pealkirjaga „Mereäärsed lood”. Selles maikuises üllitises kutsuvad Mikko Fritze ja Jaanus Mutli rahvast kuulama ja jutustama mereäärseid lugusid.
Infopunkti töötajad, kes on kuulnud programmi võimalikest muutustest ja raha vähesusest, ei tea, kas mais kirja pandu praegu veel tõele vastab. Hiljem õnneks kuulen sihtasutusest, et kõik, mis kirjas, on õige ja kehtib.
Programmis on vähe erakordset
Kuus Tallinn 2011 tippsündmust
Eesti Päevaleht palus kultuuripealinna kontoril nimetada 2011 aasta tippsündmusi. Väljapakutu on siin.
•• 1••
XI noorte laulu- ja tantsupidu*
•• 2••
Põhuteater, maailma suurim põhust hoone, mis ehitatakse NO99 eestvõtmisel. Etendused toimuvad 17 nädalavahetusel.
•• 3••
Eksperimenta, mis peaks olema koolinoortele sama, mis professionaalsete kunstnikele Venezia biennaal. Oodatakse 12 riigi noori kunstnikke ja töid.
•• 4••
Tallinna maraton, esmakordselt täispikkuses, oodatakse kuni
15 000 jooksjat.
•• 5••
Tallinn Music Week* toob kokku olulised popmuusika tegijad üle Eesti.
•• 6••
Teatetants, millega tehakse lakkamatult rahvatantse esitades Eestile peale 1000-kilomeetrine ring.
* – nii noorte pidu kui Tallinn Music Week on seni toimunud hoolimata kultuuripealinnaks olemisest. Toimetuse märkus
Aparaat üha paisub
•• Tallinn 2011 ettevalmistava meeskonna liikmete arv muudkui kasvab.
•• Kui veel mullu oli töötajate keskmine arv 25, siis tänavu on ettevalmistajaid 39.
•• Tegevuskuludeks läheb tänavu 13,9 miljonit krooni, sellest 8 350 000 miljonit moodustavad töötasud. Turundus- ja programmikulud on enam-vähem sama suured – veidi üle 25 miljoni.
