Ära jääb Euroopa suurim folkloorifestival Europeade, mitme teise projekti saatus on lahtine. Peale selle pole nõukogu seni kinnitanud SA Tallinn 2011 tänavust eelarvet. „Seetõttu ei pea vajalikuks spekuleerida teemal, kui suureks osutub meie plaanitud aastaeelarve kärbe. Plaanitavate projektide maht ja hulk sõltub kinnitatavast eelarvest,” märkis sihtasutuse kommunikatsioonijuht Merilin Pärli. Linn pole veel lõplikult loobunud ühestki projektist peale Europeade’i, mille korralduskulud olid arvestuslikult ligi 30 miljonit krooni.

Võrreldes linna esialgse taotlusega, mis nägi Eesti majanduse tulevikku roosilisena – „arvutused on tehtud, tuginedes rahandusministeeriumi ja Eesti Panga prognoosidele, arvestades ka edaspidi Eesti majanduse kiiret kasvu” –, on olud drastiliselt muutunud.

Algses, 2004. aastal valminud taotluses oli kokku 150 projekti. Mustema stsenaariumi korral võib neist alles jääda 50–70. Selle arvuga spekuleeris ka Euroopa Liidu kultuuripealinnade valimiskomisjoni juht Sir Robert Scott. Kuigi Scott hoiatas, et Eestile oleks halvim variant „Vilnius 2009-ga” sarnane olukord – kus keerulises majandussituatsioonis on riik ja linn tülli pööranud ning programm kannatab –, võib ometi täheldada samasugustele arengutele viitavaid märke.

Ühtegi dokumenti pole

Kultuurivaldkonnaga tegelev abilinnapea Kaia Jäppinen ütles, et linn ei ole oma rahastamist kultuuripealinnale vähendanud, ent viibutas näppu kultuuriministeeriumi suunas. „Riik on SA-d Tallinn 2011 rahastanud vaid 30% osas lubatust, vastavalt siis viis ja kümme miljonit krooni 2008. ja 2009. aastal,” väitis ta.

Linnavolikogu otsusega vastu võetud proportsionaalne rahastusskeem peaks abilinnapea sõnul jagunema võrdselt linna, riigi ja muu rahastuse vahel, ent riik pole siduvaid otsuseid miskipärast tahtnud vastu võtta.

Kultuuriminister Laine Jänes nimetas Jäppineni väiteid alusetuks, lisades, et riigil ei ole otsest kohustust nimetatud kolmandiku ulatuses kultuuripealinna finantseerida. „Ühtegi dokumenti või lepingut ei ole selle kohta sõlmitud ja ühepoolsed arvutused ei saa olla teistele pooltele kohustuseks,” lausus Jänes.

Ministri sõnul jäi 2009. aastaks kultuuripealinnale mõeldud eelarve  kümme miljonit krooni eelarvekärbete taustal ainsana puutumata. Algse plaani kohaselt oleks linn pidanud eraldama mullu ja tänavu kokku 62 miljonit krooni ja riik 44 miljonit krooni.

Riik annab üle 60 miljoni krooni

•• Praeguseks on SA Tallinn 2011 loomenõukogust arendusse saadetud 70 projekti, peale selle käivad läbirääkimised ideevõistlusele laekunud projektide kunstilise kontseptsiooni üle. „Samuti arutleme rahvusvahelisel tasandil võimalike koostööplaanide üle. Peatselt vajavad need plaanid mõistagi ka rahalist katet,” ütles Merilin Pärli.

•• 2011. aastal toimub ka noorte laulu- ja tantsupidu, mis seoses „Tallinn 2011-ga” on toodud aasta varasemaks. Seetõttu ei näe linn Europeade’i ärajäämises probleemi.

•• Sir Bob Scottiga kohtunud kultuuriministeeriumi asekantsleri Piret Lindpere sõnul Scottil ministeeriumile kultuuripealinna rahastamise asjus etteheiteid polnud. „Scott rõhutas, et kultuurikilomeetri arendus peaks olema „Tallinn 2011” suurim ja keskne ülesanne. Isegi kui see lõpule ei jõua, tuleb sellega algust teha,” ütles Lindpere. Eesti kunstimuuseumil on tema sõnul 2011. aastal plaanis tutvustada maailmaklassikat.

•• Viimaste arvestuste kohaselt annab riik 2011. aastal „Tallinn 2011” üritustesse üle 60 miljoni krooni, lisaks 166 miljonit krooni koos eurorahaga meremuuseumisse investeerimiseks, maakondadele eraldatav 12 miljonit krooni ja SA-le Tallinn 2011 eraldatavad toetused.