15.04. Lennart Meri esitas Soome, Ungari ja Venemaa presidentidele, organisatsioonidele ja isikutele üleskutse alustada ühisaktsiooni soome-ugri rahvaste, nende keele ja kordumatu kultuuri päästmiseks.
19.–23.04. Venemaa loode väegrupi staabiõppused Balti operatiivsuunal põhjustavad ärevust Eestis.
1.05. Kohtla-Järvel ja Narvas tähistati 1. maid miitingutega, kus kritiseeriti valitsuse sotsiaal- ja majanduspoliitikat.
4.05. Riigikogu kinnitas kaitseväe juhatajaks USA armee erukoloneli Aleksander Einselni.
13.05. Eesti võeti 29. riigina Euroopa Nõukogu täisliikmeks.
15.05. USA presidendi eriesindaja Venemaal toetas Vene vägede kiiret väljaviimist Eestist ja avaldas toetust Eesti inimõiguste poliitikale.
18.05. Rootsi kuulutas välja suure abikava Balti riikide kaitsmiseks, aidates luua piiridel kontrollsüsteemi.
22.05. Esimesel tuleproovil Iisraelist ostetud relvadega sai surma Sisekaitseakadeemia kadett.
25.05. Valitsus eraldas miljon krooni Vene erusõjaväelastele elamute ehitamiseks.
27.05. Tartu raekojas toimus Rait Maruste eesistumisel riigikohtu üldkogu esimene istung.
31.05. Tartu Maarjamõisa haiglas tehti Eesti esimene luuüdisiirdamise operatsioon.
7.06. Siseminister Lagle Parek vabastas piirivalveameti peadirektori Andrus Ööveli ametist.
10.06. Venemaa president Boriss Jeltsin teatas, et vägesid ei viida välja enne, kui neile pole ette valmistatud baase ja Eestis hakatud järgima inimõigusi.
11.06. Erastati esimesed kolm riiklikku aktsiaseltsi.
14.06. Riigikogu opositsioon vaidlustas siseminister Lagle Pareki ametisse sobivuse.
16.06. Lagle Pareki umbusaldusavaldus kukkus läbi.
18.06. Vene välisminister tegi avalduse, milles süüdistas eriti teravas toonis Eesti võimu “konfrontatsioonilise” kursi valimises suhetes Venemaaga.
19.06. Narvas toimus 7000 inimesega miiting riigikogus arutatava välismaalaste seaduse vastu, ähvardati üldstreigiga ja kodanikuallumatusega.
21.06. Riigikogu tunnistas kõik kodakondsuseta Eesti elanikud välismaalasteks.
24.06. Välismaalaste seadus põhjustas Venemaa eriesindaja äkkvisiidi Eestisse ja president Boriss Jeltsini raevuhoo.
1.07. Venemaa Ülemnõukogu otsustas peatada vägede väljaviimise Eestist.
16.–17.07. Narvas ja Sillamäel toimus vene ringkondade korraldatud referendum “rahvuslik-territoriaalse autonoomia” küsimuses. Enamus vastanuid pooldas autonoomiat.
22.07. Paldiski garnison loovutas Eestile sadamad ja sõjaväelinnaku.
23.07. Kaitseväe juhataja Aleksander Einseln vabastas jäägrikompanii juhi Asso Kommeri ametist.
25.07. Jäägrid otsustasid lahkuda kaitsejõudude koosseisust.
27.07. Valitsus otsustas Läänemaa Vabatahtliku Jäägrikompanii allumatuse ja põhiseaduse vastase tegevuse pärast laiali saata.
28.07. Jäägrikompanii lahkus relvi ära andmata Paldiskist.
29.07. Talupidajad blokeerisid traktoritega sissepääsu Tallinna Piimakombinaati protestiks neile sobimatu põllumajanduspoliitika vastu.
30.07. Kaitseliit, valitsus ja riigikaitsekomisjon mõistsid hukka jäägrikompanii tegevuse.
2.08. Kaitsepolitsei võttis Haapsalus kinni jäägrikompanii mässuõhutaja Jaak Mosina.
3.08. Moodustati erastamisagentuur.
4.08. Kaitsepolitsei esitas Mosinale süüdistuse ülemale vastuhakkamise ja teenistuskohustuste rikkumisele sundimises.
5.08. Hain Rebas vabastati kaitseministri kohalt.
7.08. Läti ja Eesti presidendid pidasid nõu Nõukogude Liidu relvajõudude väljaviimise asjus.
10.08. Abja-Paluoja, Karksi-Nuia, Narva-Jõesuu, Põlva, Rapla, Räpina ja Võhma said linna staatuse.
10.08. Opositsioon nõudis välisminister Trivimi Velliste tagasiastumist, kes jäägrikriisi ajal täitis peaministrikohuseid.
11.08. Riigikohus tunnistas Narva referendumi kehtetuks.
18.08. Algas Maailmapanga missioon, mille käigus tutvuti Eesti sotsiaalsete olude ja probleemidega.
19.08. Eesti sai juurde viis linna: Kehra, Lihula, Loksa, Püssi, Saue.
23.08. Uueks kaitseministriks sai Jüri Luik.
23.08. Jeltsini pressiesindaja teatas, et Venemaa ei saa lubada oma huvide kõrvaletõrjumist Balti regioonis, mille hõivamisega on sajandeid tegeletud.
26.08. Vabaduse väljakul plahvatas võimas pomm, kaks inimest sai vigastada.
6.09. Riigikohus tunnistas kehtetuks Sillamäe referendumi.
6.09. ÜRO missioon, mis jälgis Vene vägede väljaviimist, alustas tegevust Eestis.
7.09. Valitsus otsustas jäägrikompanii ümber kujundada ja kaitsejõududest lahkumisest teatanud sõdurid reservi saata.
8.09. Eesti Panga president Siim Kallas hindas majandusnäitajate põhjal, et kriis on möödas. Eesti eksport oli 4,3 miljardit krooni.
10.09. Paavst Johannes Paulus II külastas Tallinna.
13.09. Eesti, Läti ja Leedu peaministrid kirjutasid alla vabakaubanduslepingule.
27.09. Baltimaade presidendid käisid vastuvõtul USA president Bill Clintoni juures.
29.09. Mosin palus Rootsilt poliitilist varjupaika.
2.10. Eesti sai esmakordselt võimaluse osaleda Eurovisiooni lauluvõistluse finaalis.
3.– 4.10. Moskvas oli mässukatse, mille sõjavägi maha surus.
6.10. Kõrgkoolid kavatsesid streikima hakata, sest riigieelarves oli vähendatud teadus- ja kõrghariduse finantseerimiseks mõeldud summasid.
15.10. Jeltsin soovis kirjas president Lennart Merile pööret Eesti–Vene suhetes nende normaliseerumise suunas ja pakkus tippkohtumist.
17.10. Linna- ja vallavolikogude valimisel osales 52% valimisõiguslikest kodanikest. Aktiivsemad olid muulased ja pensioniealised.
21.10. Põllumehed korraldasid Toompea lossi ees protestiaktsiooni, nõudes riigieelarvest 1,5 miljardit krooni.
23.10. EMT hakkas pakkuma GSM sideteenust.
25.10. Pariisis algas UNESCO 27. peakonverents, kus esmakordselt osales ka Eesti.
25.10. Isamaa juhtkond astus tagasi.
Koosas Silvia Pärmann
