5.11.1993 Riik tõstis osalust Eesti Ühispangas 7%-lt 50%-ni, Eesti Pank nõudis selle viivitamatut tühistamist.
7.11.1993 Rootsis asüüli palunud jäägrikompanii juht Jaak Mosin kaebas peaminister Mart Laari kohtusse põhiseaduse rikkumises ja laimamises ning nõudis kahjutasu 10 000 krooni.
8.11.1993 Põhjamaade peaministrid tegid ühisavalduse Vene vägede väljaviimise kohta Eestist.
10.11.1993 Riigikontrolöri tehtud ülevaatest selgus, et ärastamine ja lohakus olid 1992. aasta jooksul toonud riigile kahju ligi 90 miljonit krooni.
13.11.1993 Rahvarinne lõpetas tegevuse.
15.11.1993 ÜRO peaassamblee kutsus Venemaad üles viima oma väed Eestist ja Lätist välja. Leedust olid väed juba lahkunud.
16.11.1993 Venemaa teatas valmisolekust viia väed Eestis välja 31.08.1994 eeldusel, et Eesti osaleb 23 miljoni dollariga lahkuvatele sõjaväelastele Venemaal korterite ehitamisel.
19.-20.11.1993 Eesti, Läti ja Leedu kaitseväe juhatajate kohtumisel otsustati luua ühine rahuvalveüksus – Balti pataljon.
26.11.1993 Politsei eriüksus arreteeris Läänemaa jäägrikompanii endise ülema Asso Kommeri. Eelnenud tulevahetuses sai haavata komissar Koit Pikaro ja veel üks politseinik.
27.11.1993 Lagle Parek oli sunnitud tagasi astuma siseministri ametist, pärast vahejuhtumit Asso Kommeri vahistamisel.
29.11.1993 Poliitikud jõudsid ühtsele seisukohale, et rahvusliku julgeoleku kaalutlustel ei ole Eestil võimalik olla neutraalne riik.
7.12.1993 Saab teatavaks, et Iisraeli relvaostu hinnaks kujunes 59 miljonit dollarit, mis tuli tasuda aastaks 2000.
8.12.1993 Vastu võeti uus tulumaksuseadus, mille järgi tuli tasuda tulumaksu 26% palgast.
14.12.1993 Uueks siseministriks sai Heiki Arike.
14.12.1993 Kohus kuulutas välja Narva Kommertspanga pankroti.
15.12.1993 Eesti, Läti ja Leedu presidendid deklareerivad Tallinnas toimunud kohtumisel, et Balti riikide peamine julgeolekugarantii saab olla ainult NATO.
16.12.1993 Saksamaa kantsler Helmut Kohl tunnistas, et Eesti, Läti ja Leedu jagamine Hitleri ja Stalini vahel kuulub Saksamaa ajaloo kõige mustemate peatükkide hulka ja et Saksamaal lasub eriline vastutus Balti riikide julgeoleku eest.
20.12.1993 ÜRO Peaassamblee võttis vastu resolutsiooni, milles märkis, et venekeelsete elanike õigusi puudutavad probleemid Eestis ja Lätis on reguleerimata ja nende lahendamine jääb ÜRO pikaajalise kontrolli alla.
28.12.1993 Eesti valitsus nõustus Venemaa plaaniga viia väed välja 31.augustiks 1994.
31.12.1993 Eestis oli 1 506 100 elanikku. Aasta jooksul sündis 15 300 last.
4.01.1994 Isamaa tutvustas valitsusremondi kava.
6.01.1994 Peaminister Mart Laar esitas presidendile ettepaneku kaitseministri, majandusministri, välisministri ja rahandusministri väljavahetamiseks.
7.01.1994 Valitsus määras Paldiskisse oma eriesindaja Jüri Tiku.
7.01.1994 President Lennart Meri ei vabastanud ametist majandusminister Toomas Sildmäed ega kinnitanud uut rahandusministrit.
8.01.1994 Uueks välisministriks nimetatud Jüri Luik ja kaitseminister Indrek Kannik teatasid, et kujunenud olukorras ei saa nad ministrikohuseid täita.
11.01.1994 President kirjutas alla valitsusuuendusele, arvestades täielikult peaministri soove. Majandusministriks sai Toivo Jürgenson ja rahandusministriks Heiki Kranich.
14.01.1994 President Lennart Meri ja peaminister Mart Laar kirjutasid alla soovikirjale NATO rahupartnerlusprogrammiga ühinemiseks.
16.01.1994 Venemaa välisminister tegi avalduse, milles toonitas Vene sõjaväe kohaloleku vajadust Balti riikides.
24.01.1994 Tunne Kelam valiti Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee asepresidendiks.
25.01.1994 Purjus mees pussitas luuletaja Hando Runnelit, tekitades eluohtlikke vigastusi.
1.02.1994 Venemaa liberaaldemokraatliku partei esindaja Eestis soovitas Vene erusõjaväelastel moodustada kaitsemalevaid.
3.02.1994 Eesti ühines NATO rahupartnerlusprogrammiga.
6.02.1994 Isamaa fraktsioon nõudis kriminaalasja algatamist Vene liberaaldemokaartliku partei esindaja vastu Eestis.
12.02.1994 Viis inimest hukkus ja kümme sai vigastada, kui sisse langes Tallinnas kaupluse Marja betoonlagi.
21.02.1994 Viis relvastatud isikut ründasid Vene sõjaväele kuuluva Ämari lennuvälja pääslat ja süütasid selle põlema.
22.02.1994 Vene välisministeerium esitas Eestile protesti seoses kallaletungiga vene sõjaväele.
23.02.1994 Eesti ja Läti nõudsid Venemaalt okupatsiooni eest vabandamist.
24.02.1994 Eesti kahevõistlejate meeskond koosseisus Magnar Freimuth, Ago Markvard ja Allar Levandi sai Lillehammeris olümpiamängudel neljanda koha.
4.03.1994 USA nõudis Vene vägede kiiret lahkumist Eestist.
7.03.1994 Põhjamaade peaministrid nõudsid Vene vägede väljaviimist Eestist ja Lätist 31.augustiks.
10.03.1994 Politseiameti peainspektor Jüri Kasesalu lahkus ametist, tema sobivus seati kahtluse alla NSV Liidu prokuratuuris töötamise tõttu.
11.03.1994 Vene peaminister kinnitas, et väed viiakse välja 31.augustiks.
18.03.1994 Siseministeerium alustas Paldiski elanike arvelevõtmist.
19.03.1994 Asutati Eesti Rahvuslaste Keskliit, mis nimetas peamiseks ülesandeks võitluse organiseeritud kuritegevusega ja selle teostamiseks otsustas osaleda poliitikas.
22.03.1994 USA tühistas Balti riikidele kehtestatud relvamüügi embargo.
27.03.1994 Paldiski linnaelanikeks registreeriti 3684 tsiviilelanikku ja 892 sõjaväelast.
Järgneb.
Koostanud Silvia Pärmann
