Kümne aasta eest avatud Tammsaare tee pikendus tõi läbimurde
Paar nädalat enne teepikenduse autodele avamist meelitas imesile asfalt rulluisutajaid otsekui magnetiga. Tuldi tööpäeva lõpus kambakesi autoga kohale, nopiti pagasiruumist uisud ja kihutati mõnuga.
Rahvusvahelise investeerimispanga Nomura laenuraha eest rajatud 1,7-kilomeetrise teelõigu avasid vanaautode pa-raad, puhkpilliorkester ja õhupallilennutamine. Ning kuigi autojuhid võtsid tee sedamaid omaks, kritiseeriti agaralt selle maksumust.
Lemminkäinen Eesti juhataja Avo Lillemäe sõnul käis asjaajamine Tammsaare tee läbimurde rajamiseks praegusega võrreldes hoopis teisiti. “Volikogu valis otsustuskorras meid projektijuhiks kui tellija esindajaks, meie hakkasime korraldama konkursse alltöövõtjate leidmiseks,” selgitab ta.
Tammsaare tee pikenduse ehitusmahte kajastanud trükises tillukesel fotol on praeguse tee asukohas Seebi tänava korrusmajade kõrval näha mudatiik, mille kaldal armastasid naabermajade poisikesed turnida ja õngitseda.
“Kaitseliit valvas veel seda sõjaväe territooriumi, kui läksime esimest korda sinna, et uurida, kust tee minema hakkab,” meenutab Lillemäe. “Ei leitud võtmeid üles ja ronisime redeliga üle aia.” Aia taga avanenud pilt jättis mulje, nagu oleks võimas mutirügement territooriumi üksipulgi läbi ajanud – kõik kaablid olid maa seest välja võetud, et kokkuostu viia.
Ebavajalike tankikuuride ja piirdeaia lammutamise muutis hõlpsamaks liikvele lastud kuulujutt, mille tulemusel haihtus ehitustandrilt müüride viisi telliseid. Lõpuks käisid ehitajad platsi metalliotsijaga üle, avastades ohvitseride võimalikule salakütuseärile viitava maa-aluse tsisterni.
Maa all sõjaväeraudtee
Maapõu pakkus ehitajatele teisigi üllatusi, sest torustikud, mis pidid Nõukogude-aegsete teostusjooniste järgi asuma ühes või teises kohas, olid väga harva seal, kust neid leida loodeti. “Kümnest soojustorustikust üks oli selle koha peal ja selline, nagu ta oli ette nähtud,” iseloomustab Lillemäe.
Lisaks ilmus Pärnu maantee ristmiku lahtikaevamisel poole meetri sügavuselt välja kasutus-kõlblik raudteeharu, mis viis maantee alt Matrossovi polgu maadele. Tondi tänaval aga ilmus maa seest nähtavale 1950. aastal rajatud puitkanalisatsioon. “Neli lauda oli kokku löödud ja selle taga olid ikka suured majad,” märgib Lillemäe.
Tööd oli tollal vähe ja tee-ehitajate huvi suur. Linnavalitsus soovis kvalifitseeritud ehitajaid, alltöövõtjad valiti vähempakkumiste põhjal. Ümbrikke avanud hankekomisjoni moodustas kolm linnaesindajat ja kolm projektijuhi esindajat. “Linn eelistas Tallinnas registreeritud firmasid,” meenutab Lillemäe. “Oli päris suur sõda, et üks Tartu firma pääseks ka pakkuma.”
Projektijuht sõlmis lepingud, seadis tähtajad ja vastutas, et kõik saaks valmis lubatud ajaks. Teeprojekt koostati ehitamisega ühel ajal. Esimene variant oli rajada Tammsaare tee pikendus Järvevana teeni nii, et Pärnu maanteel oleks fooriristmik. “Polnud ka Mustamäelt tulijatele pööret Nõmme suunas,” märgib Lillemäe.
Plaanitust kaks korda kallim
Pärnu maantee ja Tammsaare tee ristmiku lahendamine mitmes tasapinnas oli julge otsus, sest tee tuli ehitada pae sisse ja silla all olev osa jäi allapoole Ülemiste järve veetaset. Tehniliselt oli keerukas raudteesilla ehitus, sest rongiliiklus ei tohtinud seiskuda. Tollase linnaplaneerimisameti osakonnajuhataja Reedik Võrno sõnul oli eelprojekti ehk tasuvusuuringu tegemist huvitatud vaid kaks firmat. Linna valitud LT-Konsultite Eesti AS nimetas teepikenduse hinnaks 106 miljonit krooni. “Kui ehitus valmis ja hind oli kaks korda suurem, viitasin soomlaste tööle,” ütleb Võrno.
Lillemäe sõnul kallines tee-ehitus, sest fooriristmiku asemel otsustati kahes tasapinnas ristmiku kasuks, esialgne kava – rajada läbimurre Rahumäe teeni – asendus otsusega uuendada ka olemasolev tänavalõik Nõmme teeni ning kõige krooniks tuli maa alt välja ümbertõstmist vajav veetoru.
Erinevalt Lillemäest mäletab Võrno, et tasuvusuuring tegelikult juba arvestas mitmetasapinnalise ristmikuga ja ehituse hinda kergitas hoopis Eesti Raudtee soovitud viie meetri kõrgune läbipääs viadukti alt. “Ühelt poolt tuli raudteed kuni Tondini tõsta,” märgib ta. “Teisest küljest oli raudtee all klindiastang, mis muutis töö keerukamaks.”
Kui ka viimased arved olid kokku löödud, tuli 1,7-kilomeetrise eritasapinnalise liiklussõl-me, käigusilla ja -tunneli ning raudteesillaga teepikenduse hinnaks 206,5 miljonit krooni, millest projektijuhtimisele kulus 12,5 miljonit krooni.
Teepikendusele kulunud summa tundus müstiliselt suur, sest 23 aukliku tänava remondile kulutas linn samal aastal 15,4 miljonit krooni, aasta varem investeeriti teedesse 45 miljonit krooni. Tee ümbrusse istutati
30 000 põõsast, 700-800 puud ning rajati 50 000 ruutmeetri ulatuses muru. “Linn tegi ikka üliõige otsuse, tänapäeval oleks selline tee maksnud võib-olla miljardi,” leiab Lillemäe.
Tammsaare tee pikendus aitas oluliselt suurendada piirkonna läbilaskevõimet. Võrno sõnul oli uuel Tammsaare teel kohe kaks korda suurem koormus, kui varem Järvevana teel ja Järve tänaval. “Järgnevatel kuudel kasvas koormus kolmekordseks,” märgib Võrno.
Teedeehituse kümnend
Ummikud nihkusid Sõpruse puiestee ja Tammsaare tee ristmikuni ning Järvevana tee ja Tartu maantee ristmikuni. Kümne aastaga on Tallinna registreeritud sõiduautode hulk kasvanud 50 000 võrra.
Kümne aasta olulisemate tee-ehitustena tõstab praegune linnavõim lisaks Tammsaare tee pikendusele esile Tartu maantee läbimurde rekonstrueerimise ja ristmike ümbertegemise, Vabaduse puiestee ning Narva maantee alguse uuendamist ühes maa-aluse bussiterminali rajamisega. Ent olulised on ka ettevalmistused Põhjaväila lõpetamiseks, Ülemiste ja Haabersti ristmike ümberehitamiseks, sadamate maismaaühenduse ja uute trammiliinide rajamiseks.
Liiklusasjatundja Johannes Pirita sõnul on lisaks Tammsaare tee pikendusele aidanud liiklust hajutada nii Tartu maantee läbimurre kui ka Laagna tee pikendus. Ohutuse huvides Tondi tänavale rajatud ringristmikud ja Vabaduse puiestee arvukad fooriga vöötrajad suunavad tema sõnul autojuhi pigem mujale, kui ühistransporti kasutama.
“Pariisis on loomulik, et jätan auto äärelinna ja liigun edasi ühissõidukitega,” ütles Pirita. “Tallinnas... kujutage ise ette, et jätate auto Pääskülla, ostate kümnekroonise bussipileti ja sõidate linna, pärast kümne krooni eest tagasi. Sõidule läheb kaks tundi ja tagasi jõudes avastate, et autot enam pole või on see lõhutud.”
EPL, 24. september 1997
Jaak Tamm,
Tallinna linnapea 1992–1996
“Kindlasti peaks teepikendus jätkuma loomaaiani neljarealisena, teisest otsast tuleb ümber ehitada Tartu ja Peterburi maantee ringid. Kümme aastat tagasi oli ka taksopargi juures ringtee alati umbes. Siis pandi foorid ja ristmik hakkab alles praegu ammenduma. Linnaliiklus sai seal ikkagi kümme aastat ajapikendust.
Väga heast teest pole kasu, kui selle mõlemad otsad on umbes. Kui siiani on Tammsaare tee pikendamisel parasjagu skeptikuid, siis olen veendunud, et poole aasta pärast ei kujuta keegi enam Tallinna ilma selle teeta ettegi.”
Tähtsamad uuendused
Bussitaskud
•• Esimesena sai betoonist kiviparkettkatte 1998. aastal Sõp-ruse puiesteel Tihase peatus.
Killustikmastiksasfaltsegu
•• Esimest korda kasutati killustikmastiksasfaltsegu 1999. aastal Ehitajate tee ja Kadaka tee ristmikul. Kui algselt kasutati suurema killustikufraktsiooni tõttu tavaasfaldist kulumiskindlamat ent kallimat segu põhiliselt suure koormusega ristmikel, siis 2002. aastast alates ka mujal. Üks esimesi selliseid objekte oli Liivalaia tänav (Juhkentalist Tartu maanteeni).
Trammiteed rekonstrueeriti
•• 2001. aastast on kommunaalamet rekonstrueerinud trammiteed. Esimestena uuendati lõik Pärnu maanteel Estonia puiesteest Hariduse tänavani ning Narva maantee Pronksi ja Koidula tänava vahel.
Betoonpiirded
•• 2001. aastast kasutatakse kergliiklustee sõiduteest eraldamiseks nn betoonpätsikesi, mis ei sega sademevee äravoolu. Esimesena pandi säärased piirded Paldiski maanteele, pätsikesi näeb ka Tartu maanteel Kaabli tänavast linna piirini.
Tänavavalgustus
•• 2001. aastal asendati välisvalgustuse fotosilmadel töötav lokaalne juhtimine ühtse juhtimis- ja kontrollsüsteemiga, mis lülitab kogu linna tänavavalgustuse õhtul sisse ja hommikul välja tsentraalse fotoanduri signaali alusel, kasutades GSM võrku. Kommunaalameti bilanssi kuuluvatest tänavatest on valgustamata veel 13,3 kilomeetrit.
Valuasfalt pikiroobastel
•• Esimesed proovilõigud erinevate segudega tehti 2002. aastal Tehnika tänaval, plaanipäraselt alustati selle tehnoloogia kasutamist 2003. aastast. Suuremad valuasfaldiobjektid on Laagna tee ja Pirita tee.
Struktuurifondid
•• EL-i struktuurifondide kaasfinantseerimisel rajas linn 2003. aastal uue prügila juurdepääsutee. 2005. aastal korraldati Tondi eritasandilise ristmiku ning Filtri tee ja Tehnika tänava ühendustee projekteerimise riigihanked, mais algavat ehitust toetavad struktuurifondid.
Valgustatud ülekäigurajad
•• 2005. aastast paigaldatakse ülekäiguradade ohutumaks muutmiseks spetsiaalsed valgustid. Esimesena said kohtvalgustuse “sebrad” Pirita teele. Praeguseks on linnas 69 erivalgustusega ülekäigurada.
Allikas: kommunaalamet
