Kümned metsatulekahjud ohustavad majapidamisi

400-hektariline tulekahju Varnjas hävitab looduskaitseala loomastikku Eestis põleb üle 700 hektari metsa ja pinnast

Põuase suve suurim rabapõleng lahvatas teisipäeval Tartumaal Varnjas, kus põleb üle 400 hektari, üle Eesti lõõmavad 23 tulekahju ohustavad päästjate sõnul majapidamisi.

“Kui inimesed ei võta mõistust pähe ning jätkavad metsades tule tegemist, siis ei oska arvata, millega see asi lõpeb,” ütles päästeameti pressiesindaja Priit Laos. “Ohus pole mitte ainult majad, vaid terved külad, mis paiknevad tavaliselt metsa ääres.”

Põlvamaal Naha külas, kus põleb raba ja metsaalune, jäid neli majapidamist põlevast metsast vaid 100 meetri kaugusele. Suits oli nii tihe, et tuletõrjujad käisid vanainimeste juures kodus vaatamas, kas keegi pole vingu kätte surnud.

Kuna metsa ning majapidamisi eraldas äsjaniidetud põld, piisanuks sädemest, mis oleks võinud maha põletada mitu talu koos loomadega. Kohalikud põllumehed kündsid tule tõkestamiseks 30 meetri laiuselt maad üles. Sealkandis on tööl 12 masinat ja 56 päästjat.

Varnjas hävib looduskaitseala. Eile kustutas Varnjas selle suve 23. suurtulekahju vaid kaks tuletõrjemeeskonda, kuna soos on voolikutega kustutamine võimatu ning mehed materdavad koldeid okstega. Tuule pöördudes muutub eelnev töö mõttetuks, ütles Tartumaa operatiivteenistuse juhataja ning päästetööde juht Kalle Tammearu.

Paks sinine suits raskendas ka tuleleviku vaatlust lennukilt ning helikopteri kustutustööd. Suits levis Kesk-Eestisse ning isegi Ida-Virumaale. Kokku põleb Eestis praegu üle 700 hektari raba, metsa ning pinnast.

“Põlev ala suureneb iga minutiga,” ütles Tammearu. “Soo on soo. Autod ei pääse ligi, meestele on töö soos ohtlik, tuul keerutab siia ja sinna. Jookseme läbi paksu sinise suitsu ja rägastike… Meie meestel on paks nahk.”

Tammearu sõnul säästaks tuletõrjujate vaeva vihm. “Kuigi hea on see, et ühelt poolt piirab tulekahju Peipsi järv, teisalt Koosa jõgi ja siis on veel üks kanal,” lausus ta.

Päästjate sõnul sigaretist või lõkkest alguse saanud põleng ohustab suurt osa ka Emajõe-Suursoo kaitsealast, mis on suurim Eesti deltasoostik.

Põleng ohustab loomi. Tartu keskkonnateenistuse looduskaitse peaspetsialisti Maris Paju sõnul on seis väga kurb, sest soo on väärtuslik ning koduks paljudele loomadele. “Seal elavad paljud inimpelglikud suurimetajad ning rikkaliku taimestikuga soo on koduks kotkastele,” märkis Paju. Ta tõdes, et soopõleng on eriti ohtlik ümbritsevate majapidamiste tõttu.

Kõige raskem seis on praegu Ida-Virumaal, kus lõõmab mets, raba ja pinnas 18 kohas.