Esialgsete hinnangute kohaselt võivad veebruari alguses pensionita jääda kümned tuhanded pensionärid, kelle kohta pole sotsiaalkindlustusametile laekunud vajalikku infot selle kohta, kuidas nad oma raha kätte saada tahavad. 1. veebruarist ei maksa postkontorid enam pensione välja ja raha koju toimetamisel tuleks paljudel maksta 60 krooni teenustasu.

„Praegu on valinud väljamaksmise viisiks oma pangakonto umbes 90 000 isikut,” teatas sotsiaalkindlustusameti avalike suhete juht Elve Tonts. Pensioniametid on teinud umbes 12 000 otsust raha kojukandmiseks riigi kulul.

Tonts tunnistas, et 145 000-st toetuste ja pensionide saajatele lähetatud teavituskirjast, kus nõuti ka raha saamise valiku infot, tuli adressaadini jõudmata tagasi 500. Kirjadele oli pandud vale aadress ja inimesed ei elanud enam seal. Tonts kinnitas, et kõik need inimesed on üles leitud ja pensioniametid on nendega ühendust saanud.

„Meie inimesed pingutavad kõvasti, et 1. veebruariks kõik valmis oleks. Me ei taha järgmist suurt pahandust,” ütles Tonts, viidates puudega inimeste toetusraha skandaalile.

Tema optimismi ei jaga omavalitsuste sotsiaaltöötajad ega omavalitsusliitude juhid. „Kardan, et paljud kirja saanud ei mõistnud, mida ja milleks nad üldse tegema peavad,” ütles Ida-Virumaa omavalitsusliidu juht Urve Erikson. „Ei ole mingit garantiid, et kogu 145 000 inimest puudutav arvepidamine oleks korrektne,” täiendas linnade liidu juht Jüri Võigemast.

Pensionärid, kellelt nõuetekohast vastust ei laekunud, jäävad veebruaris pensionist ilma, see makstakse välja tagantjärele.

Eesti Päevaleht palus ka sotsiaalminister Maret Maripuult selgitust, kas ministeerium on süsteemi muudatuseks valmis. Tema asemel vastas meediasuhete nõunik Jana Zdanovitš. „Olukord muutub iga päevaga. Ametliku kokkuvõtte ministeeriumis teeme 15. jaanuaril,” kirjutas Zdanovitš vastuseks.

Murelikud vanainimesed

„Kui sotsiaalkindlustusamet saatis reformi kohta kirjad teele, ei mahtunud murelikud vanainimesed minu koridori ja kabinetti ära. Igaühele tuli selgitada, mis käimas on, paljude eest tuli avaldus täita. Kõige enam häirib, et sotsiaalministeerium ei pidanud reformi käivitamise eel sõnagi nõu kohalike omavalitsustega.” Nii rääkis Anija valla sotsiaalnõunik Marianne Leis.

Nõunikule pole teada, kui paljude tasuta kojukannet soovinute taotlused rahuldati, kui paljudel aga mitte. Pole teada, kas kirjad saadi kätte ja kas neile vastasid ka need pensionärid, kelle tegelik elukoht ja postiaadress ei pruugi samad olla. „Ja kui inimene laseb postiljonil endale pensioni koju tuua, aga siis keeldub teenuse eest 60 krooni maksmast, mis siis edasi saab?” küsis Leis. Ta oskab rääkida mitmest inimesest, kelle puhul 1. veebruarist pensioni kättesaamine on enam kui kahtlane.

„Oleme siin paar kuud teinud vaid sotsiaalkindlustusameti tegemata tööd, nõustanud invaliide ja pensionäre, täitnud nende eest avaldusi, teavitanud nii palju, kui oskame,” rääkis sotisaaltöötaja. Seda lisatööd Marianne Leisile, nagu ka sadadele teistele valdade sotsiaaltöötajatele, keegi ei kompenseeri.

Vallakeskusest Kehrast 12 kilomeetri kaugusel Jägalas elav Olga Antipova oli sügavalt mures oma ema pärast, kellel vanust 86 aastat ja kes tervise tõttu ei pääse majast välja liikuma. „Täitsime avalduse tasuta kojukande jätkamiseks, aga mingit vastust pole seni tulnud. Ma tõesti ei tea, kas ema saab veebruaris pensioni kätte või mitte,” rääkis Olga vinges talvetuules käsi laiutades. „Arve on mul olemas ja kaart ka, aga seda pangaautomaati pole ma veel kasutada julgenud. Ehk keegi aitab, kui palun,” rääkis ta.

Ida-Viru omavalitsusliidu juhi Urve Eriksoni hinnangul on reform täiesti läbi mõtlemata, Erikson kardab veebruaris suurt segadust ja pahandusi. Linnade liidu juht Jüri Võigemast on temaga ühte meelt.

Raha kättesaamise võimalused:

•• Alates 1. veebruarist 2009 ei ole postkontorist enam võimalik pensioni, toetusi ja hüvitisi välja võtta.

Raha kantakse panka riigi kulul

1. Pensionäri arveldusarvele 

2. Teise isiku arveldusarvele 

(ka juriidilise isiku arveldusarvele, sealhulgas ka kohaliku omavalitsuse arveldusarvele)

Posti teel kojukanne

pensionäri kulul

•• tasu 60 krooni 

Posti teel kojukanne

riigi kulul

•• Kojukannet riigi kulul võib taotleda juhul, kui pensionär on sügava puudega töövõimetuspensionär või sügava puudega töövõimetuks tunnistatud rahvapensioni saaja või vanaduspensioniealine isik ja kui lisaks nimetatuile on tal liikumistakistus või kui ta elab hajaasustusalal (asulatest ja bussi- või rongiliiklusteedest kaugel) ja talle on pangateenus raskesti kättesaadav.

•• Kui pensionär pole esitanud avaldust, kuidas ta tahab raha kät­te saada, siis rahast ilma ta ei jää. Pärast vastava avalduse ja isikut tõendava dokumendi esita­mist pensioniametile makstakse saamata raha välja tagantjärele.

•• Täiendavat infot annab elukohajärgse pensioniameti klienditeenindus või infotelefon 16106. Info­te­le­foni tööaeg on tööpäeviti 9–17. Pensioniametite klienditeenindused on avatud tööpäeviti 8.30–16.30.

Reform raiskab riigi raha ja on vastuolus seadusega

•• Omavalitsusliitude hinnangul võib pensionide kojukande lõpetamine kokkuhoiu asemel hoopis riigi raha raisata.

•• 3. detsembril saatsid Eesti linnade liit ja maaomavalitsuste liit murekirja riigikogu sotsiaalkomisjonile, ärakirja said sotsiaal-, justiits- ja rahandusministeerium. Esmaspäevaks polnud kelleltki neist kirjale vastust saabunud, kuigi seadus näeb ette vastamist kuu aja jooksul. Samuti on vastuseta Ida-Viru omavalitsusliidu murekiri valitsusele.

•• Omavalitsusi häirib, et ühe pensionireformi võimalusena nähakse ette ka pensionide kandmine kohalike volikogude arvetele. Samal ajal pole selge, kuidas omavalitsus peaks nende summadega edasi toimetama. „Kas nüüd muude­takse sotsiaaltöötaja postiljoniks?” küsis Ida-Virumaa oma­valitsusliidu juht Urve Erikson.

Omavalitsuste murekirjas seisab:

•• „Arvelduskontolt pensioni või toetuse saajateni jõudmisega kaasnevad vähemalt järgmised kulud:

1) nõuetele vastava kassaruumi avamise kulud (ruumi kassaruumiks kohandamise, inventari kulud);

2) täiendavad töökohad või

-ülesanded (kassapidaja, kojukande tegijad, raamatupidaja);

3) turvaisiku töölevõtt või turvateenuse tellimine, turvalise transpordi olemasolu (vajalik nii raha pangast toomisel kui ka suuremate kojukannete puhul);

4) täiendav raha panga teenustasudeks sularahas arveldustega;

5) kojuveoga seotud muud kulud (transport jms);

6) probleemiks on pensionide väljamaksmise ja aruandluse lülitamine finantsinfosüsteemi, lisanduvat töölõiku ei ole võimalik siduda sotsiaalinfosüsteemiga SIS. See võib kaasa tuua finantsinfosüsteemi arendamise vajaduse.

•• Kulude analüüsi tulemusena võib selguda, et praeguse praktika jätkamine (kättetoimetamine Eesti Posti kaudu) võib osutuda märksa odavamaks kui kohalikele omavalitsustele täien­davate kohustuste täitmisega seotud kulude hüvitamine riigi poolt. Sel juhul oleks tegemist maksumaksja raha raiskamisega.”

•• Lisaks leiavad omavalitsused, et sotsiaalministeeriumi kavandatud reform on vastuolus nii põhiseaduse kui ka Euroopa kohaliku omavalitsuse hartaga, mis kohustavad valitsust omavalitsustele kohustuste paneku eel nendega nõu pidama.

•• Paraku kuulis enamik omavalitsusi pensionide kojukande reformist alles ajakirjandusest, sentigi lisaraha lisatöö tegemiseks ei ole linnadele ega valdadele eraldatud, kuigi sotsiaaltöötajad jooksevad praegu reformi ellu viies ja rahvast nõustades nagu orav rattas.