Kümnendik eestimaalasi joob nõuetele mittevastavat kraanivett
Eilne Eesti Päevaleht kirjutas joogikõlbmatust Maardu veest. Tegelikult on probleem laiem ning tervisekaitseinspektsiooni nõuetele ei vasta veel mitme Eesti veetarnija vesi.
Nõuetele mittevastavaid veevärke on Eestis praegu 15, kusjuures 12 neist asuvad Harjumaal või Ida-Virumaal. Tervisekaitseinspektsiooni andmetel kasutab Eestis nõutele mittevastavat vett üle 160 000 inimese.
Kui sellest aastast karmistusid vee puhtusele esitatud nõuded vaid nende vee-ettevõtete jaoks, mis teenindavad rohkem kui 2000 elanikku, siis 2013. aastal on samas olukorras ka väiksemad veetarnijad.
Tegelikult oleksid rangemad veenõuded pidanud kehtima juba 2004. aastast, mil Eesti astus Euroopa Liitu, ent tollal taotles riik ajapikendust. Viimane tähtaeg kraanivee nõuetega vastavusse viimiseks oli 2007. aasta lõpp. Seetõttu ei saa tervisekaitseamet sel aastal enam ettevõtetele mööndusi teha. Kui varem väljastati ka suurematele ettevõtetele tihti “kvaliteedile mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee” müümise lube, siis nüüdsest normide ületajatele lube ei väljastata.
2,5 miljardit krooni
Selle tõttu tekibki olukord, kus kraanivee toob koju ettevõte, millel tegelikult puudub õigus joogivett müüa. Tervisekaitseinspektsiooni kinnitusel kontrollivad nad joogivett pidevalt. Suuremaid eksijaid karistatakse ettekirjutuse, sunniraha nõudmise või müügiloa äravõtmisega.
Veevärkide korrastamiseks jagab EL sel aastal üle 2,5 miljardi krooni. Esimeses voorus saavad raha taotleda suuremad, teises voorus väiksemad veetarnijad. Esialgne summa võib teise vooru käigus oluliselt suureneda.
AS-i Maardu Vesi juhatuse liikme Ants Raudla sõnul käib vee-ettevõtete vahel euroraha pärast terav konkurents. “Igaüks on enda eest väljas, kõigile ei pruugi raha jaguda,” sõnas ta. Kõigil vee-ettevõtetel peab olema meetmekava, kuidas nad plaanivad toodetava vee joogivee nõuetele vastavaks viia. Samuti peab kohalikul omavalitsusel olema ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava.
Maardu linn ootab raha
•• Maardu Veel lasub praegu tervisekaitseinspektsiooni pandud joogivee müümise keeld. Linnasekretär Tiiu-Ann Kaldma sõnul tuleb olukorra parandamiseks teha väga suuri investeeringuid, mille jaoks linnal raha ei ole.
•• “Rahastuse saamiseks oleme alustanud suurt projektitaotlust. Kui kõik läheb plaanipäraselt, tahaksime kokku saada 400 miljonit krooni vee kvaliteedi tõstmiseks ja kanalisatsiooni renoveerimiseks,” ütles Kaldma.
•• Kaldma kinnitas, et joogivee kvaliteedi nõuete tõstmisest teati juba 2001. aastal. Seda, et raha alles nüüd taotletakse, põhjendas ta pikalt veninud rahastusprogrammidega. “Oleme tegelikult pidevalt investeerinud vee kvaliteedi parandamisse.”
