Tallinna reisisadama D-terminalis võtsid reisilaevalt Romantika endise riigivanema ja tema abikaasa Therese Rei tuhastatud põrmud auavaldustega vastu jalaväe väljaõppekeskuse üksik-vahipataljoni spaleer ja liputoimkond.

Muldasängitamine augustis

Pärast tagasihoidlikku vastu-võtutseremooniat viidi tuhastatud põrmud hoiule üksik-vahipataljoni korrapidaja ruumi.

August Rei (1886–1963) ja tema abikaasa sängitatakse riigivanemale kohaste austusavalduste saatel taas mulda 27. augusti keskpäeval Tallinna Metsakalmistul, Eesti esimese presidendi Konstantin Pätsi haua kõrvale.

Rei Rootsis elava tütre Hilja esindaja, kirjanik Enn Nõu sõnul on väärika riigimehe ümbermatmine meie riigile ja rahvale oluline. “Rahva ja ajaloo seisukohast on väga oluline, et Rei tähtsust sel viisil teadvustatakse, sest paljud ei tea, kes ta oli,” nentis Nõu.

Nõu märkis, et Rei kuulub nende meeste hulka, kes olid Eesti Vabariigi loomise juures. “Teada on ju Konstantin Päts, Jaan Tõnisson ja Johan Laidoner, aga nende hulka kuulub ka August Rei.” Nõu meenutas, et just Rei kaasabil pani Päts 1917. aastal aluse Vabadussõja-aegsele Eesti kaitseväele. Rei osales 1917. aastal Eesti sõjaväelaste ülemkomitee abiesimehena Eesti rahvusväeosade organiseerimises.

1918–19 oli Rei Eesti ajutises valitsuses töö- ja hoolekandeminister ning peaministri asetäitja, 1919–20 Asutava Kogu esimees, I–V riigikogu liige, 1928–29 riigivanem ja 1932–33 välisminister. Nõu kinnitusel osalevad Rei ja tema abikaasa tuhaurnide muldasängitamisel Reide tütar Hilja koos tütre Katarinaga ning Eestis elavad sugulased. Samuti osalevad tseremoonial president Arnold Rüütel, peaminister Andrus Ansip, riigikogu esimees Toomas Varek ning kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts.

Reide urnid kaevati ümbermatmiseks Stockholmi Bromma kalmistult välja 21. juunil.

Tegevus paguluses

•• 1940. aasta 13. juulil õnnestus Moskvas Eesti suursaadikuks olnud August Reil Riia kaudu Stockholmi põgeneda.

•• August Rei oli Eesti Vabariigi välisdelegatsiooni liige 25. septembrist 1940, Eesti Vabariigi rahvuskomitee väliskeskuse liige 1944, Otto Tiefi valitsuse välisminister 18. septembrist 1944 kuni 9. jaanuarini 1945.

•• 1945. aastal sai temast kuni surmani Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse peaminister presidendi üles- annetes. 1946–49 oli Rei Eesti Rahvusfondi esimees, 1947–63 Eesti rahvusnõukogu esimees.

•• August Rei suri Stockholmis 29. märtsil 1963. aastal pärast oma 77. sünnipäeva.