Kunda tolm Lõuna-Eestisse kingituseks

Kunda tsemenditehase tolm sobiks asjatundjate arvates väga hästi põldude lupjamiseks.

Pidevalt õhku paisatavat tolmukogust vähendanud Kunda Nordic Tsement on praegu kimpus kinnipüütud tolmuga, mida aastas koguneb 50 000 tonni ringis. Tolmu tarvis on Kundasse rajatud uus prügimägi. Kunda spetsialistide arvates tuleks tolm hoopis Lõuna-Eesti põllumeestele kingituseks viia.

"Ajal, mil põllumeestel napib raha, et osta kalleid kaaliumväetisi, on tolmu prügimäele vedamine puhas raiskamine," leidis projektijuht Peeter Kuhlberg.

Aastail 1957-1964 tegeldi Eestis taimekasvu edendamiseks ulatuslikult põldude lupjamisega. See oli hädatarvilik, sest meie muld muutub tasapisi happelisemaks, vähendades taimekasvu. Pärast 1989. aastat on põldude lupjamine peaaegu lõppenud ja seetõttu on Põlva kandis muldade happesus tõusnud 5,5-ni. Selline muld sobib hästi vaid tomati ja sõstarde kasvatamiseks.

"Niisuguse happesusega põldu pole enam mõtet harida," nentis Kuhlberg, kelle andmeil vajaks ainuüksi Põlva valla põllud lupjamiseks 15 000 tonni tolmu.

Põhja-Eesti põldude muld on vähem happeline, sest huumuse all asuv paekivi neutraliseerib happe.

"Viiekilone väetisekott maksab poes umbes 120 krooni, aga Kunda annab kuni juulikuuni oma tolmu tasuta ära," selgitas tolmuspetsialist Kuhlberg. Alates juulist küsitakse tonni tolmu eest 20 krooni.

"Sellelt, kes tahab tolmuvälja veeres oma aia jaoks kotitäit, ei küsi me kunagi raha," oli Kuhlberg veendunud. Viimast võimalust kasutas Kunda prügimäel varmalt ära keskkonnispektsioonis töötav Henn Alton, kes väärtuslikku tolmu oma kottidesse kogus. "Panen mõne peenra peale, vaatan, mis saab," selgitas Sakus elav mees, kelle jaoks tolmu kasulik mõju oli paar kuud vana uudis.

Autojuht Margus Tarum oli tulnud tolmu järele Järvamaalt, kus sellega kavatsetakse katta Aravete ja Lehtse kandi põllud. Tolm aetakse mulda väetisekülvikutega. Et Jäneda spetsialistid on soovitanud hektarile panna kuni kolm tonni tolmu, jätkub Tarumil vedamist juba kolmandat nädalat.

Kunda tolm sisaldab taimekasvuks vajalikest elementidest kõige enam kaltsiumi, lisaks leidub ka kaaliumi, väävlit, naatriumi ja magneesiumi.

Tänavuses riigieelarves on põldude lupjamiseks eraldatud neli miljonit krooni, tuleval aastal soovitakse summat suurendada 15 miljonini. Toimitakse põhimõttel, et riik tasub tolmu jõudmise eest taluniku või ühistu põlluni. Edasise eest maksab juba maaomanik.

Tänavu suudeti Lääne-Virus rahapuuduse tõttu rahuldada vaid 12 protsendi põldude lupjamist ihanud talunike soovid. "Need pered, kus agronoom on majas, veavad meilt oma raha eest tolmu juba ammu," selgitati Kundas.

Praegu muret tekitavate tolmukoguste kinnipüüdmiseks on Kundas alates 1993. aastast kulutatud 135 miljonit krooni. See on Eesti kõigi aegade kõige suurem keskkonnakaitseline investeering.

REIN SIKK