Kundat ehivad seitse büsti ühest suurkujust
Kujud valmistasid skulptorid Ekke Väli, Kirke Kangro, Simson von Seakyll, Marju Vaher, Bruno Kadak, Art Altmägi ja lätlane Edvins Krumins Kunda tsemendipäevade raames.
Valmistamise ajal olid aastail 1826–1896 elanud mehe skulptuurid koos ühel platsil, nüüd viiakse aga linna eri paikadesse, et Suka Anton igas kenamas paigas linnarahvast ja külalisi rõõmustaks.
Kõigi kujude motiiv on sama, kuna Soucantonist on säilinud vaid üks kasutamiskõlblik foto. Seepärast on ka kõik kujud büstid, loomulikult ei puudu ühelgi neist ka Suka Antonile iseloomulikud vurrud.
Ettevõtlik ärimees
John Girard de Soucanton haistis tulusat äriprojekti, kui Eestimaa põllumajanduse selts hakkas 1864. aastal otsima toormaterjali uue ehitusmaterjali tarbeks. Aastal 1870 loodi Soucantoni eestvõttel äriühing ja järgmisel aastal alustas Kunda tsemendivabrik tööd. Toodangut eksporditi isegi Ameerikasse.
Soucanton oli avatud uutele ideedele: tema soovil alustas 1877. aastal Kundas tööd telegraaf, kaks aastat hiljem aga esimene telefoniliin Eestis. 1893. aastal jäädvustas ta oma nime Eesti esimese hüdroelektrijaama rajajana. Samuti rajas ta koolide ja lasteaiaga töölisasula, mis oli esimene omataoline Eestis.
