Kuningas Arturi galal koguti 47 000 krooni
“Ma olen kontserdist väga liigutatud,“ ütles 35 aastat Krimmis elanud Merike Vaas. Tema sõnul on Krasnodarka eestlastele sellist maja väga vaja, kus koos käia, eesti keelt õppida ja raamatukogu külastada. Plaanitav Eesti tare oleks ühteaegu kultuurikeskus, muuseum, raamatukogu ja noortekeskus.
End Krimmi eestlaste fanaatikuks nimetava Piret Laidroo sõnul elab Krasnodarka külas 43 eesti keele rääkijat, kellest oskavad eesti keeles lugeda umbes pooled. “Praegu on eestikeelsed raamatud vanas kirstus ja kui inimesed tahavad neid lugeda, võetakse kirstukaas lahti, hiirte eest kaitseks pandud kasukas pealt ära ja laenutatakse välja,” ütles Laidroo. Külaelanikud on eestikeelsed raamatud täiesti kapsaks lugenud, lisas ta.
Töötud maja ehitama
Laidroo sõnul piisab heategevuskontserdil kogunenud rahast Krasnodarkasse maja ostmiseks ja osaliselt ka selle remondiks. “Tasuta tööjõud on olemas, umbes 90 protsenti on töötud, kes tulevad hea meelega appi endale kultuurikeskust looma,” ütles ta. Samuti on ehitusmaterjalid Krimmis odavad.
##Heategevusliku galaõhtu kunstiline juht Mart Mikk ütles, et jäi kontserdi tuludega rahule, seda enam, et esmakordselt läks kogutud rahasumma Eestist väljapoole. Tema sõnul võib annetusi veel lisanduda. “Väga positiivne on, et senised toetajad ei ole pikalt uurinudki, milleks raha vaja on, vaid löövad hea meelega kampa – see annab usku, et sellist asja on vaja,” ütles kuuendat korda Kuningas Arthuri galat korraldanud Mikk.
Vaasi ja Laidroo sõnul on eestlased Krimmi ajakirjanduses praegu tohutult populaarsed. Kui varem ei kirjutatud sealsetes lehtedes Eestist peaaegu mitte midagi, siis pärast president Arnold Rüütli visiiti, eestlaste abipakkide saatmist ja õpetaja Merge Vaheri Krasnodarkasse tööle asumist, on ajakirjanduses Eestist tihti juttu. “Artiklite toon on väga positiivne ja heatahtlik,” ütles Vaas.
Eestlaste abist kasu´
Laidroo sõnul on eestlaste abist silmanähtavat kasu olnud. Kaks aastat tagasi esimest korda Krimmis käies ehmatas teda sealne vaesus, kuid ühel hiljutisel visiidil oli tal tunne, nagu viibiks hoopis teises külas. “Neil on vaja tegevust ja eesmärki, et nad suudaksid oma eluga toime tulla,” märkis Laidroo.
Galakontserdil esines Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Vello Pähn ning solistidena rahvusvaheliselt tunnustatud soome bass Johann Tilli, läti tenor Miervaldis Jencs ja eesti bariton Rauno Elp. 6. aprillil kell 16 näitab ETV saadet galakontserdist, kus lugude vahel kõlavad intervjuud inimestega, kellele Krimmi eestlaste käekäik on südamelähedane.
