Raidma lausus Eesti Päevaleht Onlinele, et NATO ei jäta Balti riike hätta ja on valmis meie julgeolekut tagama.

"Loomulikult on NATO selleks valmis," märkis Raidma. "NATO on kollektiivkaitse mehhanism ja selle kollektiivkaitse mõõde on ka täna aktuaalne."

Samas jäi Raidma vastuses küsimusele Balti riikide operatiivkaitseplaani kohta napisõnaliseks.

"Plaanid on igal pool ja alati olemas," ütles Raidma. "Küsimus on pigem selles, kuivõrd mahukad, prioriteetsed ja järeleproovitud need on."

Eesti strateegiline olukord sõltub Soomest

Reservkolonelleitnant Leo Kunnas ütles Eesti Päevaleht Online’le, et Eesti strateegiline olukord sõltub eelkõige Soome otsusest - kas liituda NATO-ga või mitte.

"Meie jaoks on oluline, kui Soome astuks NATO-sse," kinnitas Kunnas.

Kunnase seisukoha järgi muutub Soome astumisel NATO-sse kardinaalselt Eesti strateegiline olukord, kuna praegu asume enklaavina alliansi äärealal.

Kunnase sõnul peaks NATO tegema kõikide oma äärealadel asuvate alliansi liikmesriikide jaoks Norrast kuni Türgini vastavad kaitseplaanid. Tema arvates peaksid piirialadel asuvad liikmesriigid valmistuma oma piiride kaitseks ja teised nn tagalariigid toetaksid neid.

Kunnas nentis, et Venemaa on läbi ajaloo olnud riik, kes on arvestanud jõu ja jõupoliitikaga.

"NATO ei teeks Venemaa ründamise plaani, vaid see on oma liikmete kaitsmise plaan," selgitas Kunnas.

Briti parlamendi kaitsekomitee teatas täna, et NATO peaks Balti partnerite kaitsmiseks töötama välja tõhusama plaani, valmistudes seejuures erakorralisteks olukordadeks.