Kunstiakadeemia katusel kasvab spinat ja petersell
Aegade algusest on eeslinnade eramuaedade peenramaal supirohelist kasvatatud, kuid kas aednikurõõmud võiksid olla käeulatuses ka kesklinnas korteris elavale inimesele, kel pole eramaja ega aeda peenramaaga? Eesti kunstiakadeemia (EKA) urbanistika eriala tudengid Regina Viljasaar ja Sander Tint otsustasid selle katse-eksituse meetodil välja uurida. Tõde selgub sügisel, kui taimekasvatushooaeg läbi saab.
EKA peaukse kohal katusel asuvates mullakastides on seemned olnud praeguseks täpselt 23 päeva. Regina, kes taimi regulaarselt kastab, ütles, et seller pistis nina välja nädal tagasi. “See on suurepärane, kuidas mõjub katuseaia efekt inimestele. Lähed kastma ja nad ronivad trepist üles: “Mis sa nüüd teed?”” Tema sõnul heldivad küsijad taimedest teada saades ja ütlevad: “Oi, kui lahe.”
Kas rohelus on ainult ilus?
Sander usub, et meis kõigis on peidus väike aednik, kes võimaluse korral leiab taimedega ühise keele. Sandri sõnul on sellises tegevuses ka midagi teraapilist. “Loodus on heatahtlik, ta on inimvaimule puhas,” ütleb ta.
Lisaks tunnetele annab Linnalabori-nimelise mõttekoja eksperiment meile kõigile võimaluse mõelda, millised suhted on linnas loodusel ja inimesel; mis on looduse funktsioon, kas ta peab olema pelgalt esteetiliselt ilus; mida peaks saama rohealal teha peale selle, et seda on ilus vaadata. “Kuidas me näeme taimi linnas, see on teema, mille peale ei osata tihtipeale tulla,” märgib Sander.
Ideed, mis on võtnud katuseaianduse kuju, hakkasid kunstiakadeemia tudengite peas liikuma akadeemia uue maja ehitamisega seoses. “Mõtlesime, et enne praeguse hoone lammutamist on õhkkond uutele ideedele vabam,” räägib Sander. Mis oleks, kui ühel EKA maja katuse tasapinnal oleks mingi kogukondlik ruum? Mis oleks, kui see oleks nii mugav ja atraktiivne, et inimesed, kes näevad seda kõrval asuvate büroohoonete akendest, tahaksid seal aega veeta või rajada endale isikliku peenra? “Vana maja oleks kui vana puu, millest kasvab välja midagi uut,” lausub Regina.
Regina sõnul mõõdab Linnalabori tiim taimede kasvuperioodi lõpul teaduslike meetoditega ära sellegi, kui palju ladestub taimedesse keskkonnast keemilisi ühendeid. Tulemust võrreldakse linnast väljas asuva samasuguse taimekasvandusega.
