Kunstiakadeemia uus õppehoone kõrgub õhuliselt vana maja kohale
Žürii liikme, arhitekt Ülar Margi sõnul oli võidutöö selgelt teistest parim, sest märgusõna “Art Plaza” all esitatud töö vastas hästi püstitatud lähteülesannetele. “See hoone tuleb hästi toime ette nähtud suurte mahtude ja keerulise krundiga,” iseloomustas Mark žürii võrdlemisi üksmeelset otsust.
Võitnud töö autorid on Taani arhitektid Effekti-nimelisest büroost. Kokku oli Tue Hesselberg Fogedi eestvedamisel töötanud autoreid neli ja nad kõik pidasid võistluse puhul suurimaks proovikiviks polüfunktsionaalse hoone projekteerimist niivõrd kitsale krundile. Žürii hinnangul suutis võidutöö anda püstitatud lähteülesannetele õiged vastused.
Ligi saja kandidaadi seast välja valitud võidutöö tugevaimaks küljeks hindas Ülar Mark avatust ja väljaku sobitamist linnaruumi vahele. “Keset kesklinna valitsevat kaost on lahendus nagu Tallinna uus vaikne elutuba,” jäi kõlama žürii üldhinnang. Kava kohaselt 2011. aastaks valmiva hoone torn katab vaid poole Tallinna kesklinnas Laikmaa ja Gonsiori tänava ristumiskohal asuvast krundist ja tänu sellele vabaneb ligi 4000-ruutmeetrine väljak otse pealinna südames.
Teine žürii liige, Eesti kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskonna dekaan professor Mart Kalm hindas sarnaselt Margiga võidutööd positiivselt. “Pitsiline sõrestik välisfassaadil ei mõju pelgalt dekoratsioonina, vaid sel on ka kandev funktsioon,” hindas Kalm töö välisilme uuenduslikkust.
Ainsaks kriitiliseks aspektiks oli Kalmu jaoks see, et kogu 15-korruseline maja on hoomatav ainult liftist. “Tahaks majas näha, kus on maali- või kus keraamikakateeder,” kurtis ta. Autorite nägemuses võiks iga korrus ola funktsionaalselt iseseisev üksus, sest see laseb üliõpilastel ühelt poolt keskenduda tööle. Teisalt ühendab spiraalne aatrium korrust kogu akadeemiaga.
Kunstide väljaku ideega, mis tuleb lammutatava praeguse akadeemiahoone asemele, olid rahul ka võistlustöid uudistama tulnud huvilised. Sarnaselt žüriiliikmetega pidas ka kunstiakadeemia urbanistika eriala magistrantuuris tudeeriv Kadri Vaher töö tugevaimaks küljeks avatud ruumi. “Eraldi küsimus on haljastuses, maketil pole seda paraku välja toodud,” avaldas Vaher ühtlasi lootust, et väljakule tuleb ka lapike rohelust.
Arhitektuuritudeng Marten Kaevatsi sõnul tehti võistlus akadeemias ka koolitööna läbi, nii et üliõpilastel oli võimalik omal nahal tajuda, millise proovikividega silmitsi seistakse. “Me ei räägi ainult majast, vaid sellest, mis ta enda ümber loob,” leidis ta.
Kunstnike kingitus linnale
Professor Mart Kalm pidas võidutööd omamoodi kunstnike kingituseks linnale, sest üle tee asuv Viru keskus pole osanud linnakeskusele positiivset kvaliteeti lisada. “Krundi suurust ja ümbritsevat arhitektuurset keskkonda arvestades tundus see lahendus parim,” põhjendas Kalm kõrge, kuid õblukese torni eelistamist võistlusele esitatud jässakamate kõrval. “Usaldan valikut,” jagus esmamulje põhjal sooje sõnu ka kunstiajaloolasest Tartu ülikooli emeriitprofessor Jaak Kangilaskil, kes oli kunagi praeguse kunstiakadeemia eelkäija Tallinna kunstiülikooli rektor.
Lisaks võidutööle premeeriti veel nelja lõppvooru jõudnud tööd. Teise preemia saanud võistlustöö “TLN 247” puhul hinnati linnaruumi sobitumise loogikat. See, teise koha vääriliseks hinnatud töö soovis luua poolavalikku ruumi; samuti hinnati töö tugeva küljena fassaadi paekivist triipe, millel oleks sümboli potentsiaal. Kolmanda preemia pälvinud võistlustöö “Arts Factory” jahmatas hindajaid oma originaalsusega. “Projekt ei näe välja ei kooli ega büroohoone moodi, meenutades esmapilgul pigem tehast või koguni alajaama,” kirjutas Ïürii seletuskirjas. Välja anti veel kaks ergutuspreemiat. Märgusõna all “Public Section” esinenud töö võitis hindajate südame hoonesisese, läbi mitme korruse voolava trepistikuga, mida liikuvate vaheseintega oleks võimalik liigendada auditooriumideks, aulaks ning blackbox’iks. Teise ergutuspreemia sai võistlustöö märgusõnaga “Sashimi”, mida tunnustati piiravatest välisnõuetest vabaks murdmise eest.
Põhjalik suure auhinnafondiga võistlus
•• Võistlustöid hindas rahvusvaheline žürii, kuhu kuulusid Eesti kunstiakadeemia (EKA) rektor professor Signe Kivi, Eesti arhitektide liidu aseesimees ja arhitekt Indrek Allmann, arhitekt ja EKA emeriitprofessor Veljo Kaasik, EKA kunstikultuuri teaduskonna dekaan professor Mart Kalm, arhitekt Ülar Mark, Tallinna linna peaarhitekt Endrik Mänd, arhitekt Roger Riewe Austriast, EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan professor Jüri Soolep ja arhitekt David Zahle Taanist.
•• Ligi pool aastat väldanud rahvusvahelisele arhitektuurivõistlusele laekus ideekavandite tähtajaks 96 tööd enam kui 25 riigist, Eesti oli esindatud ligi 20 tööga. Viie võidutöö hulgas ühtegi Eesti autorite teost ei olnud.
•• Võistlusel osalenud töödega on huvilistel kuni 9. maini võimalik tutvuda Rotermanni soolalaos Eesti arhitektuurimuuseumis.
•• Praegusi ehitushindu arvestades ennustatakse uue õppehoone maksumuseks ligikaudu 700 miljonit krooni, teatas Eesti kunstiakadeemia avalike suhete juht Solveig Jahnke. Kavakohaselt peaks uus hoone valmima 2011. aastaks, kui Tallinn kannab Euroopa kultuuripealinna tiitlit.
•• Möödunud aasta oktoobrist kestnud avaliku, anonüümse ja üheetapilise võistluse preemiafondi suurus oli rekordiliselt 2,45 miljonit krooni, millest esikoha võitja saab ühe miljoni. Suurimat Eestis jagatud arhitektuurivõistluse auhinnafondi finantseerisid kultuurkapital, Tallinna linn ja Eesti kunstiakadeemia.
•• Kunstiakadeemia uus hoone ehitatakse Tartu maantee 1,3 ja 5 krundile, mille kogupindala on ligi 4200 ruutmeetrit.
