Kunstiakadeemiat hakati lammutama
Täna alustasid osaühingud Aspen Grupp ja JNP Eesti Kunstiakadeemia vana õppehoone lammutamist. Samaaegselt hakati akadeemia avalike suhete juhi Solveig Jahnke sõnul tasahilju alates ülemistest korrustest seest tühjendama ka EKA peahoonet. Lammutustööde kogumaksumus on 2,23 miljonit krooni ja need peaksid lõpetatud olema 18. juuniks.
Tartu maantee, Gonsiori ja Laikmaa tänavate nurgal paiknev Kunstiakadeemia praegune peahoone rajati mitmes osas. Vana paekivist kahekorruseline kroonu tütarlaste gümnaasium valmis 1885 ning selle projekteeris baltisaksa arhitekt Rudolf von Knüpffer. Eesti Kunstiakadeemia eelkäija Riigi Kunsttööstuskool kolis sinna 1917. aastal.
1922-23 aastatel ehitas riik hoone Kunsttööstuskooli tarbeks ümber, haridusministeeriumi arhitekti Tõnis Mihkelsoni kavandi järgi lisati kaks korrust. Olemasoleva laienduse projekteerisid EKA õppejõud, arhitekt Peeter Tarvas ja dotsent, arhitekt Voldemar Herkel 1964-73, siis juba ERKI (Eesti Riiklik Kunstiinstituut) aastatel.
Arhitektuuriajaloolase professor Mart Kalmu sõnul "teostati ehitus mitmes etapis ja vähendatud mahus, rohkelt üliõpilaste tööjõudu kasutades."
Uue maja ehitamisel säilitatakse kinnistul kasvav vahtrapuu ja istutatakse ümber Eesti Kunstiakadeemia tamm, mille istutasid 1989. aastal ülikooli ette endine rektor emeriitprofessor Jaan Vares, president Arnold Rüütel, Eesti Looduskaitse Seltsi esimees Jaan Eilart ja Haldusjuht Kalev Sekk koos üliõpilastega. Tammepuu istutatakse järgmisel neljapäeval, 15. aprillil, ümber Kadrioru parki ajaloolise Kadri allee lähedusse.
Kunstiakadeemia loodab uue õppehoone ehitusega alustada tänavu sügisel, kavakohaselt peaks uus kuni 15-korruseline hoone valmima kahe aastaga. Viimased hinnangud hoone ehitusmaksumusele on suurusjärgus 400 miljonit krooni.
