Kunstiinstitutsioonide juhid pöördusid Sakala keskuse asjus Ansipi poole
"Kunstiinstitutsioonid on kutsutud ja seatud inimestes kultuursust ja vaimsust arendama, sellisena on põhiseaduses sätestatud ka kogu meie riigi ülim eesmärk. Üha kommertsialiseeruvas ja politiseeruvas Eestis, kus eetika puudumist õigustatakse äriseadustega ning korruptiivseid tegusid poliitilise võitlusega, on see järjest raskem," nendivad kunstiinimesed sissejuhatuseks.
Suure avalikkuse huvi keskmesse sattunud Sakala keskusest (1982–1985) on nende hinnangul saanud proovikivi: kas jäävad peale kitsa ringi ärihuvid või maksab midagi ka avalik arvamus. Kirjaga soovivad nad avaldada solidaarsust üheksa loomeliidu avaliku pöördumisega.
Kunstijuhtide hinnangul võib arhitektuurselt väärtusliku Sakala hoone lammutamisest saada pretsedent, pärast mida ei suudaks keegi enam ärisurve eest kaitsta ka ühtki teist väärikat hoonet, sest nende lammutamise otsused tehakse siis ka edaspidi avalikkust ignoreerides.
"Normaalses ühiskonnas ei peaks uuemaid hooneid muinsuskaitse alla võtma, neid peaks säilitama terve mõistus, ehituskultuuri tase ning säästva arengu põhimõtete tunnistamine mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. Kutsume üles tervele mõistusele: Sakala lammutamise pretsedent tuleb ära hoida," märgitakse kirjas.
"Ootame valitsuse hinnangut kultuuriministri poolt elluviidavale kultuuripoliitikale ning selgitust: millised on riigi kultuuri- ja/või majandushuvid Sakala projektis ning kuidas neid kaitstakse vandalistliku lammutamisega?" seisab kirjas.
Kaitsmaks hoone allesjäämist on esitatud ka ametlik ettepanek hoone ajutise muinsuskaitse alla võtmiseks pooleks aastaks, et avalikkus saaks oma sõna öelda selle hoone arhitektuurilise, ajaloolise ja materiaalse väärtuse kohta. Juba ligi 8000 inimest on andnud allkirja Sakala lammutamise vastu.
Avalikule kirjale on alla kirjutanud:
Merike Alber – Eesti disaini ja tarbekunstimuuseumi direktor
Karin Hallas-Murula – Eesti arhitektuurimuuseumi direktor
Sirje Helme – KUMU kunstimuuseumi direktor
Mart Kalm – Eesti kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudi juhataja
Krista Kodres – koguteose “Eesti Kunsti ajalugu” peatoimetaja
Epp Lankots – DOCOMOMO Eesti töögrupi esimees
Harry Liivrand – SA Tallinna Kunstihoone Fond nõukogu esimees
Reet Mark – Tartu kunstimuuseumi direktor
Triin Ojari – arhitektuuriajakirja Maja peatoimetaja
Heie Treier – kunstiajakirja Kunst.ee peatoimetaja
Marika Valk – Eesti kunstimuuseumi peadirektor
