Eesti Kunstnike Liidu volikogu kogunes neljapäeval erakorraliselt oma liikmete nõudmisel, et arutada Vabaduse väljakule rajatava monumendi praegust seisu.

„Kunstnikud pöördusid meie poole küsimusega, et kuidas liit ei ole võidusamba asjus mingit seisukohta võtnud, nii nagu seda on teinud näiteks arhitektide liit,“ ütles Päevaleht Online`ile Eesti kunstnike liidu asepresident Anu Kalm.

Kalmu sõnul esindab 31-st liikmest koosneva volikogu otsus kogu Kunstnike liidu ühist seisukohta. Eesti kunstnike liitu kuulub 918 liiget.

„Erakorraliselt kokku kutsutud volikogul oli kohal 21 liiget, kellest kaks jäid erapooletuks ning ülejäänud hääletasid koostatud avalduse poolt,“ lisas Kalm.
Liit leidis, et valminud lahendus on esteetiliselt ebaprofessionaalne ja mastaabilt üledimensioneeritud ning selle tehnilise teostuse õnnestumine kaheldav.

Eesti Kunstnike Liit ühineb Eesti Kunstiakadeemia üleskutsega Eesti Vabariigi valitsusele arvestada riigile oluliste otsuste langetamisel professionaalide arvamusega ning soovitab veelkord kaaluda Vabadussõja võidusamba lahenduse sobivust praegusse aega ja Vabaduse väljaku linnaruumi.

Kunstnike liidu volikogu kutsub oma ühisavalduses üles korraldama uut konkurssi, saamaks Eesti Vabariigi esindusväljakule väärikas ja vabariigi ideaale ja püüdlusi adekvaatselt tähistav monument. 

"Eesti kunstnike liidult eeldavad paljud meie liikmed seisukohavõtte Vadadussõja võidusamba asjus. Tutvustan oma seisukohti, miks me võiks kokku saada ja probleemi arutada," teatas kunstnike liidu president Jaan Elken oma pöördumises liidu liikmete poole.

"Kõigepealt, Vabadussamba võistluskonkursi nn.eelmisel konkursil, mil žürii tööd juhtis Lennart Meri, puudus ülesande täpne püstitus (ideestik, asukoht)," meenutas Elken. 

Toonane konkurss ega selle jätkukonkurss ei viinud Elkeni sõnul konsensusliku võidutöö väljavalimiseni, kümme väljavalitud projekti läksid teise vooru, kus esikoht jäi välja andmata.

Elkeni arvates kinnitus seisukoht, et sammas saab reaalsuseks vaid koostöös planeeritava väljaku rekonstrueerimisprojektiga.

"2007. läbiviidud konkursi võistlustingimused telliti 2006. aastal Eesti Arhitektide Liidult. Tingimused arutati läbi arhitektide liidu juhtorganite poolt, Kaitseministeeriumi komisjonil - (žüriil) polnud enam põhjust (oluliselt) sekkuda. 40 võistlusele kvalifitseerunud võistlustööst jõudsid konsensusega lõppvooru 5 lahendust, rist teiste seas," sedastab Elken. 

"Žüriis osalenuna oleksin seetõttu eriti kahemõttelises olukorras kui hakkaksin risti vastu aktsioone korraldama, seetõttu ei ole ma osalenud ei poolt ega vastu kampaaniates. Kõige enam mis ma saan käesoleval hetkel teha, on kutsuda kokku volikogu ja asja arutada," lõpetas Elken oma pöördumise.