Kurdid lapsed jõuavad ravile liiga hilja

TALLINN, 2. mai (EPLO) - Kuna kuulmispuudega lapsed jõuavad vanemate teadmatuse tõttu arstile tihti lootusetult hilja, võib Eesti sarnaselt paljude teiste riikidega hakata tegema kuulmise uuringuid kõigile vastsündinuile, kirjutab Postimees.

Tartu ülikooli kliinikumi kõrvakliiniku arst-õppejõu Katrin Kruustüki sõnul avastatakse Eestis kuulmispuue liiga hilja.

«Kuulmispuudega, sealhulgas kurdid lapsed jõuavad meieni sageli alles kolmeaastaselt, mis tähendab, et hiljaks jääb ka kuulmise- ja kõnetreening,» ütles ta. Ideaalis peaks kuulmispuue olema diagnoositud kolmandal ja kuuldeaparaadid sobitatud kuuendal elukuul.

Seetõttu alustas kliinikum mullu sügisel vastsündinute kuulmise uuringuga, millega aasta alguses liitusid ka Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaiglad. Tartus on praeguseks uuritud üle 500 lapse. Tegu on pikema projekti algusega, mis peaks lõpuks viima selleni, et uuring tehakse kõigile vastsündinuile.

Kruustüki sõnul on tänapäevaste vahenditega, nagu sisekõrvaimplantaat ja kuuldeaparaadid, võimalik paljusid neist lastest aidata nii, et nad on võimelised kuulma ja rääkima.

«Mida varajasem on diagnoosimine ja kõnetreening, seda suuremad on lapse võimalused tavaühiskonnas hakkamasaamiseks,» sõnas Kruustük.

Statistika järgi sünnib 90 protsenti kuulmislangusega lastest tervetel vanematel. «Paraku on just kuuljatel vanematel raske aimata, et nende laps ei kuule,» nentis Kruustük.

Kuulmispuuetega laste vanemate liidu juhatuse liige Epp Müil avaldas lootust, et vastsündinute kuulmisuuring laieneb üle-eestiliseks. Kahe kuulmispuudega lapse ema nentis, et kogemusteta vanematel on raske puuet õigel ajal avastada.