Kurgesid on sel suvel rohkem
Valge-toonekurgi on tänavu tee-äärsetel niitudel ja põldudel märgata rohkem kui tavaliselt, sest sel aastal on ilmastikutingimused olnud neile väga soodsad ja karm talv jättis kurgede toidulaua puutumata.
Eesti ornitoloogiaühingu valge-toonekure projekti koordinaator Margus Ots selgitas, et talv oli küll külm, aga samal ajal lumerohke ja tänu paksule lumekihile suutsid toonekure saagiks langevad mutid, konnad, hiired ja suuremad putukad ellu jääda. „Maapind külmus lume tõttu talvel vaid paarkümmend sentimeetrit. Kui lund poleks nii palju olnud, oleks olukord muidugi palju kehvem,” lisas ta.
Just praegusel ajal on toonekurgi väga arvukalt näha, sest pojad on kasvanud piisavalt suureks, et iseseisvalt lennata, ja nüüd käiakse pesakonniti värskelt niidetud kõrte vahel saagijahil. „Praegu toimuvad neil nii-öelda õppe- ja proovilennud, kogunetakse niitudele, kust otsitakse niidetud rohu ja kõrte seest masinate poolt tapetud väiksemaid loomi,” selgitas keskkonnaameti looduskaitsebioloog Tarmo Männigo.
Soe mai soosis pesitsemist
Suvine ilm on kurgede vastu helde olnud. „Võib öelda, et tegu on üle keskmise hea aastaga,” sõnas Margus Ots. Toonekurespetsialisti hinnangul on ilm olnud eriti soodne, sest mais, kui pesitseti, ei olnud väga külma ilma. „Mõnel aastal on mais näiteks lund sadanud, siis on paljud neist ka pesitsemata jätnud,” ütles ta.
Kui pesitsusperioodil on väga külm ja halb ilm, siis võib Otsa sõnul lausa veerand toonekurgedest pesitsemata jätta. Samal ajal, kuna valge-toonekurg elab keskmiselt üle kümne aasta vanaks, ei mõju see nende arvukusele ka väga halvasti, kui osa neist mõnel aastal pesitsemata jätab.
Seda, et kambakesi teeäärsetel niitudel toituvad kured end teedele minnes ohtu seaks, bioloog Tarmo Männigo ei usu. „Pigem ohustavad neid teeäärsed elektriliinid,” ütles ta.
Eesti ornitoloogiaühingu kinnitusel eelistab valge-toonekurg pesitseda inimese vahetus läheduses, sest just seal on nende jaoks kõige sobivamad elupaigad, nagu suured puud, katused, korstnad ja postid. Samuti ei kipu sinna kurgi jahtivad röövloomad. Viimasel kümnendil on aga pesitsuskohtade valikus toimunud oluline muutus – toonekured on kolinud ka elektripostide otsa. Linnu-uurijate hinnangul on selle põhjuseks kurgede arvukuse kiire tõusuga tekkinud liigisisene konkurents. „Näiteks Poolas, kus pesitseb kõige rohkem toonekurgesid, ja kus elektripostipesade probleem on ka kõige suurem, tõstetakse spetsiaalse alusega pesa juhtmetest pisut kõrgemale,” toob ühing näiteks, kuidas lindude ja inimeste kooselu on võimalik ka turvalisemalt korraldada. Eesti Energia on valinud lahenduseks kõige probleemsemates kohtades olevate pesade ümbertõstmise.
Valge-toonekurg on rändlind ja talvitub Lõuna-Aafrikas. Eestisse saabub ta aprillis ja lahkub siit sügise tulekuga. „Kui kurjad ilmad kohale jõuavad, siis on kured ka läinud,” kinnitas Tarmo Männigo rahvatarkust.
Arvukus kasvab kiirelt
1939 pesitses vaid 320 paari
2004 juba 4000 paari
•• Valge-toonekurg on Eestis suhteliselt uus liik, sest nende püsiv asurkond tekkis siia alles 19. sajandi lõpus.
•• Kui 1939. aasta loenduse tulemusena selgus, et koos Petserimaaga pesitses tol aastal Eestis vaid 320 paari valge-toonekurgesid, siis 2004. aastal loeti kokku juba 4000 paari.
•• Tänavu on nende arv tõusnud ornitoloog Margus Otsa hinnangul juba 5000 paari kanti. „Toitu on neil siin palju ja ka pesitsustingimused on soodsad,” ütles ta. Ka Eesti ornitoloogiaühingu andmetel võib nende arvukuse kasvu peamiseks põhjuseks pidada sobivate elupaikade rohkust.
•• Eesti asub valge-toonekurgede pesitsemise põhjapoolsel piiril. Seetõttu on nende arv ka Lõuna-Eestis palju suurem kui Põhja-Eestis. Lääne-Eesti saartel on valge-toonekurg aga haruldane pesitseja. Ebaühtlast levikut selgitab ka asjaolu, et toonekurg on meie aladel alles levimas.
