Vägivallakuritegu, mis politsei hiljuti taas „kuumadele” jälgedele aitas, on Eesti Päevalehe andmetel vägistamine või vägistamiskatse. Väidetavalt sundis mees oma järjekordset ohvrit alluma ja vaikima just ähvardustega, kus ta mainis oma varasemaid „saavutusi” Snelli tiigi ääres, mis lõp­pesid ühele naisele surma ja teisele üliraskete vigastustega. Õnneks oli Vjatšeslavi ohvriks sattunud naisterahvas julge ja pöördus kohe politseisse. Saadud DNA-proov klappis mõrvapaigalt leituga ning see aitas politseid kurikamõrva lahendamisel kaugemale. Ametlikult politsei ega prokuratuur seda muidugi veel ei kinnita, öeldes, et kriminaalasja detailidesse avalikult laskuda ei soovita.

Üllatab see, et Vjatšeslav B. (täisnimi on toimetusele teada) ei üritanudki ennast varjata – vastupidi, mees jalutas pea iga päev mõrvast möödunud üheksa kuu jooksul tuhandete inimeste silme ees ühte vanalinna nooblisse restorani tööle ja õhtul jälle koju. Mees läks tööle ka vahetult pärast Snelli tiigi äärset tapatööd mullu 23. novembril. Hoolimata sellest, et kurikamõrvariks ristitud mehe näo järgi valmistatud robotfotot levitasid ajakirjandusväljaanded, ei näinud selle üheksa kuu jooksul Vjatšeslavis ühe naise tapnud ja teist vigastanud jõhkrat kurjategijat ükski möödakäija ega kolleeg.

Superhea kokk

„Vjatšeslav oli superhea kokk. Kõik, mis sa tal teha palusid, tegi ta väga hoolikalt ära,” lausus eile üle Eesti tuntud ja tunnustatud peakokk, kes oli Vjatšeslavi otsene ülemus enam kui kaks aastat. Kuna šokeeriv rünnak ei puutu Vjatšeslavi töökohta ega töökaaslastesse mingilgi moel, ei avalda Eesti Päevaleht ka restorani ega ühegi inimese nime. „Kui ma tol päeval tööle tulles kiirabi nägin ja toimunud rünnakust kuulsin, soovisin kogu hingest, et see raisk saadaks kätte,” meenutas peakokk. Seda, et tegemist võis olla tema enda alluvaga, ei osanud ta ettegi kujutada.

Politsei kahtlustuste tõeks osutumisel on hämmastav kuulda, et pärast Snelli tiigi äärseid šokeerivaid sündmuseid naasis Vjatšeslav kohe tööle. Seda, et midagi juhtunud oleks, ei näidanud mees töökaaslaste sõnul kuidagi välja. „Mingit ärevust silma ei paistnud, aga nagu öeldud, oli Vjatšeslav kogu aeg tohutult kinnise iseloomuga.”

Vjatšeslavi ülemus ja restorani juhid iseloomustasid meest äärmiselt tagasihoidliku, rahuliku ja vaikse inimesena. Seda, et kokana oli ta väga hea, kinnitasid ükshaaval kõik, kellega Eesti Päevaleht eile rääkis. Vjatšeslav oli kohusetundlik, tööle ei hilinenud ta kunagi. Samuti ei paistnud mehel olevat silmatorkavaid probleeme alkoholi ega narkootikumidega. „Ma ei näinud kunagi, et tal oleks näiteks pohmell olnud,” ütles ta ülemus. Kui restoranis peeti ühiseid pidusid, siis nendel ta ei osalenud. Kui pikemat juttu pidi rääkima, hakkas Vjatšeslav kokutama.

Kui pühapäevasel pressikonverentsil viitas Põhja politseiprefektuuri prefekt Elmar Vaher umbmääraselt, et ühe naise mõrvas ja teise peksmises kahtlustatav Vjatšeslav on sotsiaalselt kehvasti kindlustatud, siis tegelikult päris asotsiaaliga tegemist pole. Vjatšeslav on abielus ning eelmisel aastal enne jõhkrat mõrva sündis ta perre ka laps. Mustamäelt pärit mees elas viimasel ajal Astangul. Vjatšeslav on silma paistnud ka oma tugeva matemaatilise võime poolest. Lisaks vene keelele saab ta hakkama eesti keelega. Väidetavalt on mehel ette näidata ka kõrgharidus ärijuhtimise alal ning mõned aastad tagasi vedanud ta ka oma ehitusfirmat. Ühtegi ametlikku märki äriregistris tema ettevõttest aga maha jäänud ei ole. Et tegemist oleks rumala, saamatu või hullu inimesega, ei saa Vjatšeslavi töökaaslaste sõnul küll kuidagi väita.

Veel eile politsei avaldatud robotfotosid enda rahustuseks üle vaadanud töökaaslased nentisid, et Vjatšeslavi tegeliku väljanägemisega fotol just palju pistmist ei ole. „Isegi siis, kui teine fotorobot ta näo kitsamaks tegi, ei olnud sarnasustest aru saada.” Ka politseiprefekt Vaher möönis seda pühapäeval, viidates robotfoto ja Vjatšeslavi „sarnasusele” ning kuriteoaegsele pimedusele ja vihmasele ilmale. Mehe kohta on Vjatšeslav väikest kasvu ehk 170 cm pikk ja väga kõhna kehaehitusega.

Eelmisel esmaspäeval, täpselt üheksa kuud pärast mõrva toimepanemist esitas Vjatšeslav töölt lahkumise avalduse. Ametliku põhjusena nimetas ta rahaprobleemi ja soovi asuda tööle ühte teise peatselt avatavasse restorani. Tegelikult oli mees tõenäoliselt selleks hetkeks juba murdunud ja võis mõista, et politsei tabab ta peatselt.

Kahtlustatavad tingimata ei anna proovi

•• Täpset reeglistikku, kellelt või millistes kuritegudes kahtlustatavatelt DNA-proov võetakse, politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonijuhi Harrys Puusepa sõnul ei ole.

•• „See, kas vajalikuks võib osutuda ka DNA-ekspertiisi määramine, selgub juba konkreetse süüteomenetluse käigus. Siinjuhul lähtutakse otstarbekusest – kui süüteo lahendamiseks on sellest otseselt abi, siis seda ka kasutatakse,” lausus Puusepp. Ta lisas, et raskete isikuvastaste kuritegude (näiteks vägistamise või tapmise – H. R.) toimepanemises kahtlustatavalt võetakse proov üldjuhul alati.

•• „Kui sündmuskohale võis jääda inimese bioloogiline materjal, siis üldjuhul võtavad kriminalistid süüteo sündmuskohalt DNA-proovid ja edastavad need Eesti kohtuekspertiisi instituuti,” ütles Puusepp.

•• Puusepp rõhutas veel kord, et DNA-ekspertiisi ei maksa üle tähtsustada, sest see on tavaliselt vaid üks osa asitõendite kogumisest.