Kurikamõrvari teine ohver jäi ellu vaid tänu purunenud taparelvale

Taparelv läks 2009. aastal peksmise käigus pooleks ja tükid leiti eri kohtadest.

Kui Põhja prefektuuri mõrvarühma uurijad palusid selle aasta 26. augusti õhtul pimedas kella kümne paiku Tallinnas Snelli pargis iseendast fotosid teinud möödakäijatel veidi eemale astuda, ei osanud turistid tõenäoliselt arvatagi, et nende kõrval näitab sündmuskohta ette Eesti viimase aja kurikuulsamaid mõrvareid. Küsimusi ei tekkinud ka nendel vähestel mööda jalutanud linlastel, kes pidasid toimunut tõenäoliselt politseiseriaali võteteks.

Mida täpselt ühe naise tapmises ja teise peksmises kahtlustatav „kurikamõrvar” Vjat­šeslav Bajuk politsei videokaamerasse tol õhtul rääkis, ei soovi Põhja prefektuuri organiseeritud ja raskete kuritegude talituse juht politseileitnant Raul Koppelmaa üksikasjalikult avada. „Kui ta juba sündmuskohta ette näitas, küllap ta siis midagi ikka ka ütles,” lausus Koppelmaa eile. Ta avaldas nii palju, et Bajuk näitas muu hulgas ette umbkaudse koha, kus ta tööle ruttavat Krista Odakivi kurikaga ründas.

Politsei osa mõrva avastami­sel on sisuliselt tehtud ja kriminaalasja materjalid prokuratuuri saadetud. Järgmisena tuleb ringkonnaprokurör Ainar Koigil saata materjalid kohtusse ning tõenäoliselt paari kuu pärast al­ga­vad ka kohtuistungid. Eesti Päevaleht avaldab seni kõige detailsema kirjelduse Bajukile süüks pandavatest kuritegudest ja sellest, kuidas politsei kuudepikkuse ülipõhjaliku töö järel mehe tabamiseni jõudis.

Käskis vait olla

Kahtlustuse järgi tungis eelmise aasta 23. novembri varahommikul ühte vanalinna restorani tööle teel olnud Bajuk kõigepealt Snelli pargis kallale esimesele naisterahvale ehk Kristale ja peksis teda kurikaga. Krista suri haiglas.

Mõned minutid hiljem asus ta peksma Balti jaama poolt treppidest üles jalutanud naisterahvast. Selle käigus aga murdus Bajuki kurikas kaheks, samas möödus paar jalakäijat. Tõenäoliselt just see päästiski Maarika (nimi muudetud – toim) elu. Maarikale kallale tungides käskis ründaja naisel ka vait olla ja lausus slaavi aktsendiga väidetavalt veel mõned fraasid. Just seetõttu said uurijad väärtusliku vihje, et mehel on kõnedefekt – ta kokutab.

Esmalt leiti just teisena rünnaku ohvriks langenud Maarika ja tema ligidusest ka üks osa kurikast. Krista Odakivi leiti alles mitukümmend minutit hiljem, umbes sadakonna meetri kaugusel kohast, kus Bajuk teda kahtluste kohaselt kurikaga peksis. Kuidas ta sinna jõudis, ei ole politseil siiani teada. Kurika teise osa avastas politsei sündmuskohalt veidi eemalt. „Kuidagi peidetud see ei olnud. Võimalik, et see kukkus tal lihtsalt käest maha,” rääkis Koppelmaa.

Koppelmaa sõnul ei kuulunud Bajuk alguses politsei koostatud kümnete tuhandete võimalike kahtlusaluste ringi. „Me tuvastasime näiteks umbes 300 kurika ostnud inimest, samuti uurisime viimasel ajal enesetapu teinud inimeste ning analoogsete kuritegude eest varem karistatud inimeste taustu,” rääkis Koppelmaa. Bajuk kasutas tavalist puust pesapallikurikat, mille oli ostnud poest juba mitu aastat varem. Samuti võttis mõrvarühm enda luubi alla kõik vägistamis- ja koduvägivallajuhtumid ning just nii Bajuki nimi kahtlusaluste pealtnäha lõputusse ringi selle aasta 1. jaanuaril lisanduski. Kahtlustuse järgi vägistas Bajuk uue aasta öösel Harjumaal maanteeäärses metsatukas oma kümne aasta vanuses Audi A6-s ühe naisterahva, kellega ta oli veidi varem Tallinnas tutvunud. Samal öösel jäi mees politseile vahele ka purjuspäi autoga sõites ja sai selle eest väärteo korras karistada. Õnneks andis vägistamise ohver sellest politseile teada ning see episood jõudis automaatselt ka mõrvarühma tööjärjekorda.

Koppelmaa sõnul ei löönud see teade uurijate peas kohe tulukest põlema. „Hellaks tegi meid see, et meile tunnistajate poolt antud isikukirjeldused ei sobinud selle mehega täielikult kokku,” lausus ta ja lisas, et samal ajal tegeles politsei edasi veel mitme teise versiooniga.

Kahtlusaluste koorekihti lendas Bajuk aga paari kuu pärast kevadel, kui DNA-proovist selgus, et vägistaja ja Snelli pargi jõhkruste kordasaatja võib olla sama inimene. „Selleks ajaks oli meile huvi pakkuvate inimeste ringi jäänud kokku kaks meest, kusjuures see teine mees sobis nii oma välimuse, käitumise kui ka varasema vägivaldse tausta poolest kahtlustatava profiiliga isegi paremini,” ütles Koppelmaa. Enne kui uurijad otsustasid Bajuki otse tänaval kinni pidada, hoiti tal teraselt silm peal mitme kuu jooksul. Kui augusti lõpus kirjutas ajakirjandus Bajuki venekeelses suhtlus­portaalis Odnoklassniki avaldatud depressiivsetele mõtetele toetudes, et Bajuk oli juba enne kinnipidamist sisemiselt murdunud ja võis ees ootavat juba aimata, siis päris nii ei pruukinud see tegelikult olla. „Kinnipidamisel ei osutanud miski, et ta oleks vaimselt murdunud või juba arvestanud sellega, et ta vahele võetakse,” rääkis Koppelmaa ja lisas, et Bajuk oli väga hästi kursis kõigega, mida oli aasta läbi kurikamõrvari kohta ajakirjanduses kirjutatud. Täieliku kindluseni, et just Bajuk on see mees, keda uurijad kolmveerand aastat taga otsisid, jõudis politsei Koppelmaa kinnitusel pärast Bajuki vahi alla võtmist tehtud toimingute järel. Milliseid ümberlükkamatuid tõendeid politsei leidis, ei soovinud ta enne kohtuprotsessi algust avaldada.

Olevat kehv päev olnud

Mis Bajukki kurikat haarama ja kahte õnnetu juhuse läbi teele jäänud naist ründama sundis? „Seda on küll väga keeruline mõista, aga ta enda sõnade kohaselt oli tal lihtsalt väga kehv päev olnud,” ütles Koppelmaa. Eesti Päevaleht on varem kirjutanud, et mehel oli muu hulgas probleeme nii oma abikaasa kui ka teiste naisterahvastega. Koppelmaa seda infot ümber ei lükanud.

Vahetult pärast kurikamõrvas kahtlustatud Vjatšeslavi kinnipidamist avaldas Eesti Päevaleht, et mees oli kuni viimase ajani töötanud kokana ühes vanalinna nooblis restoranis. See, et kolleegide seas tubli töötajana ning vaikse ja viisaka inimesena hinnatud mees võis olla jõhker mõrvar, kes naasis isegi pärast Snelli pargis juhtunut külma südamega tööle, hämmastas põhjalikult kõiki restorani töötajaid.

Kronoloogia

23. november 2009

•• Hommikul enne kella kaheksat ründab sel hetkel tundmatu mees Tallinnas Snelli pargis tööle ruttavat meteoroloogi Krista Odakivi. Mõned minutid hiljem ründab sama mees Patkuli trepil teist naisterahvast.

24. november 2009

•• Politsei avaldab esimese ründajast tehtud pildi.

25. november 2009

•• Krista Odakivi sureb haiglas.

2. detsember 2009

•• Politseil valmib teine pilt. Tagantjärele selgub, et kumbki pilt ei ole väga tõepärane.

1. jaanuar 2010

•• Vjatšeslav Bajuk vägistab ühe naise. Naine esitab politseile avalduse. Samal päeval jääb Bajuk vahele purjuspäi roolis olles.

Kevad 2010

•• Politsei leiab võimaliku seose vägistamise ja Snelli pargi mõrva vahel. Uurijad jätkavad tööd kahe peamise kahtlusalusega.

26.–27. august 2010

•• Politsei peab Bajuki mõrvas kahtlustatavana kinni ja Harju maakohus võtab ta vahi alla.