Mõrva, relvastatud röövimise ja altkäemaksu võtmise eest võib kurjategijaid paari aasta pärast kolm kuni viis aastat kauemaks vangi mõista kui praegu.
Riigikogu arutas eile nõukogude ajast jäänud kriminaalkoodeksi asendamist karistusseadustikuga, mis eelkõige pikendab maksimumkaristusi raskete isikuvastaste kuritegude ja ametialaste kuritegude eest. Lisaks laiendab eelnõu majanduskuritegude hulka ning lihtsustab nende eest karistamist.
"Uus seadus arvestab rasket kuritegevuse olukorda," ütles justiitsministeeirumi karistusõiguse osakonna juhataja Priit Pikamäe. "Loomulikult võeti arvesse ka üldsuse survet."
Valitsuse interneti kodulehekülje küsitluse järgi pooldab 90 protsenti inimestest karistuste karmistamist kriminaalkuritegude eest.
Sotsioloog Juhan Kivirähki sõnul ootab rahvas lisaks karistusmäärade suurendamisele ka kohtuotsuste karmistamist. "Senised küsitlused näitavad, et kohtud on rahva arvates liiga leebelt käitunud," ütles Kivirähk.
Uue seaduse vastuvõtmisel kasvab mõrva eest tähtajalise vangistuse ülemmäär 15 aastalt 20 aastani. Muude kuritegude liitmisel võib mõrvari vangi panna ka 30 aastaks. Lisaks säilib eluaegne vanglakaristus.
Pikamäe sõnul jääb Eesti karistusseadustik ranguse poolest Euroopa keskmisele tasemele. "Kuid kindlasti pole see Euroopas kõige liberaalsem seadus," lisas ta. Näiteks Saksamaal on pikim tähtajaline vangistus mõrva eest 15 aastat.
Samas vähendab eelnõu vangistuse alammäära mõrva eest kaks aastat. Minimaalselt saab mõrva eest tulevikus vangi mõista kuueks aastaks.
"Tapmised on väga erinevad, samuti tapjate isikud ja motiivid," ütles Riigikogu õiguskomisjoni esimees Jüri Adams. "Idee ongi anda kohtutele suurem valikuvabadus."
Endine justiitsminister, advokaat Paul Varul märkis, et ainult karistuste karmistamine ei vähenda mingil juhul kuritegevust. "Kõige olulisem on tagada karistuse vältimatus, mitte iga hinna eest karmilt karistada," ütles Varul.
Endise vangide õiguste eest võitleja Raul Kaasiku sõnul loeb kuritegevuse ohjeldamisel karistuse pikkusest rohkem võimalus vanglas ümber kasvada. "Praegu tegeletakse vangidega ainult nii palju, et nad loetakse kaks korda päevas üle," märkis Kaasik.
"Karistuse pikkus on oluline, kui Eestis oleks normaalsed vanglad," lausus Kaasik. "Praegu vaatab blatnoi telekat, aga tavaline vang seda teha ei saa. Tulebki välja, et ühe jaoks aeg vanglas lendab, aga teise jaoks seisab."
Tallinna linnakohtu esinaine Helve Särgava pidas 20-aastast vangistust mõrva eest piisavaks. "Kui mõrvar tahab end parandada, siis 20 aastast vanglas jätkub," märkis Särgava. "Kui ta jääks vanglasse 30-40 aastaks, siis ma ei usu, et ta vabanedes suudab ühiskonda enam sisse elada."
Riigikogus opositsiooni kuuluva Keskerakonna liige, endine politseikomissar Koit Pikaro soovis mõrva eest karistuse suurendamist kuni 30 aastani. "Et 30-aastane inimene arvestaks, et sooritades mõrva, ei pääse ta vanglast enne 60-aastaseks saamist," ütles Pikaro.
Eutanaasia viib Eestis vangi
Uue mõistena on karistusseadustikus "soovitud tapmine", mille eest saaks karistada kuni üheaastase vangistusega.
Soovitud tapmiseks ehk eutanaasiaks peab eelnõu tapmist, kui see on toime pandud tapetu selgelt väljendatud palvel.
Eutanaasiat ehk halastussurma on praktiseeritud lootusetute haigete puhul Euroopas näiteks Hollandis.
Justiitsministeeriumi osakonnajuhataja Priit Pikamäe ennustas Riigikogus suuri vaidlusi eutanaasia punkti üle.
"Ka eelnõu ette valmistanud komisjon ei jõudnud selle üle üksmeelele," ütles ta.
Eutanaasia karistamist pooldava Tallinna linnakohtu esinaise Helve Särgava sõnul võivad soovitud surmal olla kriminaalsed tagamaad.
"Eutanaasia kohaldamise taga võivad olla näiteks pärijate suured varalised huvid," tõi ta ühe näite.
Pikamäe nimetas eutanaasia probleemi karistusseadustikku lisamist aja märgiks.
"See on paratamatu. Ideaalne oleks muidugi, kui Eestis võetaks vastu eraldi eutanaasiaseadus nagu mõnedes Euroopa riikides," lisas justiitsministeeriumi osakonnajuhataja.
Jaanus Piirsalu
