Eesti elanike seas on pisut rohkem neid, kes toetaks sotsiaalteadlaste soovitatud vastuhääle andmise võimalust valimistel, selgus Eesti Päevalehe tellitud ja Faktum & Ariko eelmisel nädalal korraldatud 500 vastajaga üle-eestilisest küsitlusest.
Ehkki vastuhääle andmise võimalusest on räägitud vaid idee tasandil ning ükski poliitiline jõud pole sellest otseselt kinni võtnud, toetas selle võimaluse seadustamist 44 protsenti Faktum & Ariko küsitlusele vastanutest. 41 protsenti oli selle vastu ning 15 protsenti ei osanud oma seisukohta avaldada.
Vastuhääle andmise võimalusega valimistel tuli esmalt Eesti Päevalehe arvamusloos (19.2) välja Eesti Televisiooni ajakirjanik Mart Linnart. Hiljem on ideed toetanud ka ühiskonnateadlased Raivo Vetik (EPL 27.2) ja Rein Taagepera (PM 5.3).
Vetiku sõnul saab valija vastuhääle kaudu anda tagasisidet parteile, keda ta toetab ja ka parteile, kes on talle kõige vastumeelsem.
“Kui parteid teavad, et võib ka vastu hääletada ja et see mõjutab lõpptulemust, siis ei muutu ratsionaalseks ainult teatud huvigruppidele, vaid ühiskonnale kui tervikule meeldimine.”
Rein Taagepera hinnangul tõstaks vastuhääletamise võimalus kindlasti oluliselt ka valimisaktiivsust. “Kes siis tahaks maha magada võimalust põhja lasta oravaid, punaseid, hundisilmi ja keda veel?” märkis Taagepera.
