Kutsar: ebola taandub, kuid kontrolli all pole

Uute haigusjuhtude arv on mitu korda väiksem, kui eri organisatsioonid aasta lõpus ennustasid.

Veebruari esimesel nädalal avastati 124 uut juhtumit. Viimati oli uusi juhtumeid nii vähe suvel. Kas see tähendab, et epideemia on lõpuks kontrolli alla saadud?

Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar seda veel ei kinnita. Ehkki Lääne-Aafrikas on ebolasse nakatumine paari-kolme viimase nädala jooksul vähenenud, ei ole see tendents kindel ja püsiv. „Väiksemaid puhanguid esineb kolmes riigis tänini. Seega ei ole epideemiat tervikuna veel kontrolli alla saadud,” ütles ta. Kutsari sõnul ei ole ka välistatud, et Guinea, Libeeria ja Sierra Leone eri nurkades tekivad uued haigusjuhud ja epideemia võib jätkuda veel kuid, kuigi väiksema intensiivsusega.

Uute Ebola viirusega nakatunute arv vähenes eelmisel nädalal esimest korda.

Eelmiseks nädalaks oli maailma tervishoiuorganisatsiooni WHO andmeil ebolasse nakatunud umbes 22 495 ja surnud 8981 inimest. Kuigi arvud on mõistagi väga suured, jäävad need märgatavalt alla sellele, mida eelmise aasta lõpus ennustati. Nimelt prognoosis WHO oktoobris, et juba novembriks võib nakatunuid olla 20 000. USA haiguste kontrolli ja tõrje keskuse CDC epidemioloogid ennustasid aga, et jaanuariks võib nakatunute arv ulatuda 1,4 miljonini. On läinud mitu korda paremini, kui kardeti.

Keeruline ennustada

Nüüdseks on WHO tunnistanud, et alguses reageeriti liiga hilja, sama tõdevad teisedki eksperdid. „WHO uskus algul, et need kolm riiki saavad oma jõududega hakkama. Epideemia levik oli aga sedavõrd kiire ja ulatuslik, et kaasnenud paanika ja hirmureaktsiooni survel peaaegu lakkasid nende riikide tervishoiusüsteemid funktsioneerimast,” põhjendas Kutsar. Pealegi polnud rahvusvahelist kogemust, mis oleks näidanud, et päriselanike tavad ja traditsioonid võivad epideemia levikule sedavõrd palju kaasa aidata. See on Kutsari sõnul ka põhjus, miks oli haiguse kulgu keeruline ennustada. 

Epideemia kulgu on võimalik ennustada vaid siis, kui riigi tervishoiusüsteem funktsioneerib.

„Epideemia kulgu on võimalik suure tõenäosusega ennustada ainult juhul, kui riigi tervishoiusüsteem funktsioneerib normaalselt, sellel on piisav ravivõime ja meditsiinipersonal ning osatakse epideemiatõrje meetmeid rakendada. Epideemia oleks võinud levida ka Nigeeriasse, Senegali ja Malisse, kuid õnneks reageeriti seal õigeaegselt ja osati epideemiatõrje meetmeid rakendada. Kolmes riigis läks olukord paremuse poole, kui tõsiselt sekkusid USA haiguste kontrolli keskus ja WHO.” 

WHO neli olulisemat ebolaõppetundi

Hapra tervishoiusüsteemi ja väheste raviasutustega vaesed riigid ei saa etteaimamatu katastroofiga hakkama – olgu tegu loodusjõu või haigusega. Guinea, Libeeria ja Sierra Leone tervishoiusüsteem varises ebola koorma all kokku. Inimesed ei saanud enam abi ka muude haiguste vastu, nagu näiteks malaaria, millesse sureb aastas rohkem inimesi kui ebolasse. Peale haiglate suleti koolid, lennujaamad jms. Tervisekriisist sai ulatuslik ühiskonnakriis.

Otsustavaks sai see, kuivõrd tõsiselt suhtuti esimesse juhtumisse ning suudeti piiri ületada soovivaid nakatunuid tuvastada ja nende tulek ära hoida. Sellest lähtudes erinesid tagajärjed nagu öö ja päev. Nigeeria, Senegal ja Mali said just tänu sellele haiguse õigel ajal kontrolli alla.

Ühest meetmest epideemia üle kontrolli saavutamiseks ei piisa, kõik tahud peavad olema võrdselt tugevad. Isegi kui hea ravikvaliteet innustab rohkem nakatanuid haiglast abi otsima, pole sellest kasu, kui külades ei suudeta juhtumeid kiiresti diagnoosida ja surnuid õigesti ei maeta.

Kõige olulisem ongi külade kaasamine, millel põhinevad kõik ravivõimalused. 2014. aasta epideemia näitas, et isegi kui on olemas korralikud haiglad, piisavalt tervishoiutöötajaid ja õige koolituse saanud matjaid, peidab osa inimesi nakatunuid ikka kodus või matab neid oma äranägemise järgi. Sellega soodustavad nad epideemia levikut.