Kutsari talu põlengus süüdi valesti ehitatud ahi /uuendatud kl 17.44
“Tulekahju põhjustas ohutusnõuetele mitte vastava kütteseadme kasutamine,” ütles eksponaattalu põlengut uuriv Tallinna tuletõrje- ja päästeameti juhtivinspektor-uurija Priit Rattasepp Eesti Päevaleht Online’ile.
Rattasepa sõnul süttisid ahjukütmise tagajärjel seina ja lae puittarindid, sest kütteseadme vertikaalne viimalõõr oli ehitatud tarinditele liiga lähedale. “Lõõri kivist osa paksus polnud ka nõuetekohale ja lõõr kuumenes üle,” ütles Rattasepp.
Uurija: ahjul oli dekoratiivne väärtus
Uurija hinnangul Kutsari tallu ehitatud ahi kütmiseks ei sobinud ja sel oli pigem dekoratiivne väärtus. “Vana maja tuleohtlikkust tõstsid palkide vahele topitud takk ja sammal,” lisas Rattasepp.
##
Kuigi uurija on põgusalt vestelnud Kutsari talu kütnud valvuriga, ei taha ta vabaõhumuuseumi töötajale enne ülekuulamist põhjapanevat hinnagut anda. “Kuidas vabaõhumuuseumi töötajad häirete ajal käitusid, on praeguseks mulle teadmata. Homme (neljapäeva – toim) hommikul kuulan töötajad üle,” ütles Rattasepp.
Kindlasti oli valvur uurija sõnul süüdi ahju juurest lahkumises, sest tuleohutuse üldnõuete järgi ei tohi küdevat ahju jätta järelvalveta.
Muuseum ei taha kedagi süüdistada
Vabaõhumuuseumi direktori Merike Langi sõnul ehitati ahi Kutsari talu renoveerimise ajal 1996. aastal. “Tööd tegid mitmed litsensiga restaureerimisfirmad, mida praegu enam ei ole. Inimene, kes ehitust meie poolt vaatas, on pensionil. Ahju ehitaja oli üks kutseline arhitekt, aga ma ei tahaks tema nime anda,” ütles Lang.
Direktori sõnul ei ole puuduliku konstruktsiooniga ahi kellegi süü. “Vaevalt, et ehitusfirma oskab siin midagi öelda,” sõnas Lang.
Uurija Priit Rattasepa sõnul ei olnud ahju kütmiseks sobimatust võimalik aimata, kuna sellel polnud silmaga nähtavaid pragusid. “Et ahi selline tuli, on süüdi nii ehitaja kui ka järelvalvaja.,” leidis uurija.
Valvur poleks maja päästa suutnud
Vabaõhumuuseumi direktori Merike Langi sõnul ei olnud talu ahju tuld teinud keskealine meesvalvur õnnetuse ajal talus, vaid pool kilomeetrit eemal naisega juttu rääkimas.
Uurija Priit Rattasepa hinnangul poleks ahju ees istuv valvur tulekahju algust näinud. “See on minu subjektiivne hinnang, aga arvan, et sellelt kohalt poleks ta tuld märganud. Igal inimesel on ka erinev lõhnatundmine ja suits läheb üles. Maja on suhteliselt hõre ka, võibolla polnud vingu ja suitsu üldse tunda,” rääkis uurija.
Tuletõrjeuurija sõnul on esimesed tulekahju puhul kustutamiseks määrav aeg kuus minutit, edasi muutub põleng juba väga tugevaks.
Vabaõhumuuseumi valvesüsteemi üles pannud Securitas Eesti teatas täna häiresalvestisele tuginedes, et 40 minutit enne tulekahju avastamist olid Kutsari talu valveseadmed välja lülitatud.
Põlengu järgsetel päevadel kinnitas muuseumi direktor aga korduvalt, et seadmed lihtsalt ei töötanud. “Ei oska selle kohta midagi öelda. Minu ülesanne ei ole valvemeeskonnaga rääkida. Nädavahetusel agalb jõuluküla, enne on vaja teha ettevalmistusi, vaadata, et midagi kuskil ei juhtuks,” rääkis Lang.
Kutsari talu süttis ka 1994. aastal
Kutsari talus oli tulekahju ka 1994. aastal, kui üks restauraatorite brigaad korrastas talu küttesüsteemi korda. Tookord hakkas üks meestest lahtise tulega kontrollima, kas pliit tõmbab, kuid unustas korstent kontrollida ja maja katus süttis.
Põlengu järel võeti talu vundamendini lahti, kuna hoone oli juba varem vajanud kapitaalremonti. “Palgid hakkasid läbi minema,” põhjendas muuseumi direktor.
Restaureerijad paigaldasid põrandakütte ja ehitasid uue ahju. Ümber sättimist vajas korstna suhtes liiga otse pandud pliit, mille tõmme oli halb.
Kutsari talu
Ehitati 1891 Viru-Nigula kihelkonnas
Vabaõhumuuseumi toodi 1960, avati 1964
Niiskusest tingitud amortiseerumise tõttu suleti 1984. aastal.
1994. aastal tulekahju seoses küttesüsteemi korrastamisega
1996. aastaks restaureeritud rehemaja
1997. aasta suvel avati uuesti Kutsari talu
Talu sisemus annab pildi 1930. aastate lõpu eesti talust.
Talus avatakse näitus 1941. aasta märtsiküüditamise mälestuseks
2001. aasta detsember: 130-aastane talu hävib tulekahjus
Vabaõhumuuseum rajati Rocca al Mare paekaldale 1957. aastal
