Kutsehaigestumisi järjest vähem

TALLINN, 5. mai (EPLO) - Tööinspektsioon teatas, et võrreldes eelmise aasta sama ajaga on esmaselt diagnoositud kutsehaiguste arv vähenenud 10 kutsehaigusjuhtumi võrra.

Tänavu esimeses kvartalis diagnoositi Põhja-Eesti regionaalhaigla töötervishoiu keskuse poolt 25 esmast kutsehaigust 22 inimesel.

1999. aasta alguses pandi kirja aga koguni 98 ja aasta hiljem 99 kutsehaigust, seega neli korda rohkem.

Esmaselt diagnoositud kutsehaiguste arvu vähenemine on tingitud eelkõige töökeskkonna seisundit iseloomustavate dokumenteeritud andmete puudumise tõttu, teatas tööinspektsiooni pressiesindaja.

Maakonniti diagnoositi esmaseid kutsehaigusi kõige rohkem Tartumaal ja Ida-Virumaal (kummaski 4 juhtu) ning Jõgevamaal ja Põlvamaal (kummaski 3 juhtu).

Käesoleva aasta alguses ei ole diagnoositud ühtegi kutsehaigust Lääne-Virumaal, Saaremaal ja Võrumaal.

Enim diagnoositud kutsehaigusteks on ülekoormushaigus (11 juhtu), vaegkuulmine (9 juhtu) ja vibratsioontõbi (4 juhtu).

Kui varasematel aastatel on olnud enim diagnoositud esmaseks kutsehaiguseks vibratsioontõbi, siis tänavu on rohkem diagnoositud ülekoormushaigusi.

Peaaegu kaks korda on suurenenud vaegkuulmise diagnooside arv ja kolm korda on vähenenud vibratsioontõve arv võrreldes 2002 aasta sama ajaga.

Kutsealade järgi on enim diagnoositud esmaseid kutsehaigusi traktoristidel (9), õmblejatel (4) ja põllutöölistel ning loomakasvatajatel (3).

Traktoristide esmaseks diagnoositud kutsehaiguseks on vibratsioontõbi, millele sageli lisandub ka vaegkuulmine.

See on seletatav pikaajalise töötamisega ülenormatiivses müras, normist suuremas vibratsioonis.

Kutsehaigete seas on mehi 13 võrra rohkem kui naisi.

Vanuse järgi on esmaseid kutsehaigusi diagnoositud kõige rohkem 51- 60-aastastel (10 juhtu) ja 61 - 70-aastastel (6).