Kutsehaiguste uurimus: kasvataja sai häälepaelte kahjustuse

Kutsehaigusi viiendiku võrra vähem

Esmaselt diagnoositud kutsehaiguste arv vähenes mullu eelmise aastaga võrreldes 73 juhtumi ehk viiendiku võrra, teatab Tööinspektsioon.

2001. aastal diagnoosis Kutsehaiguste Kliinik 282 esmast kutsehaigust 247 inimesel. 150 neist olid mehed

Viimati ilmnes nii vähe kutsehaigusi 1998. aastal, mil neid diagnoositi 269. Veelgi varasematel aastatel (1994-1997) tuvastati kutsehaigusi alla kahesaja aastas.

Kaks viiendikku mullu diagnoositud kutsehaigustest oli vibratsioonitõbi, kolmandik ülekoormushaigus ja ligi kuuendik vaegkuulmine. Esimest korda diagnoositi mullu kutsehaigusena ebatraditsioonilised krooniline häältepaelte kahjustus kasvatajal ja epikondüliit (küünarliigesehaigus) postitöötlejal.

Kõige enam diagnoositi kutsehaigust traktoristidel, järgnevad auto- ning bussijuhid ja kolmandana põllutöölised ning loomakasvatajad (peamiselt lüpsjad).

Enam kui pooled kutsehaigused tuvastati 51-60aastastel. Kutsehaigestusid ka kolm kuni 30aastast töötajat.

Kuuendik esmaselt diagnoositud kutsehaigetest olid töötud.

Ligi kolmandik kutsehaigetest tuli Põlvamaalt, järgnesid Jõgevamaa, Pärnumaa ja Tartumaa. Kõige vähem ilmnes kutsehaigestumist Valgamaal ja Järvamaal (kummaski 2 juhtumit).