Kutsehariduse jätkuv menu tõotab tööturule head


Kutsehariduse jätkuv menu tõotab tööturule head
Kui Diana Yermolenko sisekujundaja assistendi erialale õppima ei pääse, läheb ta edasi gümnaasiumi.Rauno Volmar

Kutseharidust pakkuvad õppeasutused kinnitavad, et konkurss on enamikul õppekohtadel suur.

Kuigi Tartu ülikooli bakalaureuseõppesse laekus tänavu koguni pea poole rohkem avaldusi kui eelmisel aastal, on kutseõppeasutused kõrgkoolide kõrval endiselt populaarsed.

„2009. aastal tekkis lausa olukord, kus kutsekoolid võtsid vastu poolteist tuhat õpilast rohkem, kui riiklikus koolitustellimuses ette nähtud. Eelmisel aastal oli konkurss endiselt suur, ka tänavu pole kutsehariduse soovijate arv kahanenud,” oli kutsehariduse talituse juhataja Kalle Toom rahul. „Tööturu olukorra mõningase paranemise valguses on see hea märk,” rõhutas ta. Ka Tartu kutsehariduskeskuse süsteemide talituse juhataja Merle Väliste ütles, et eelmise aastaga võrreldes ei ole kutsehariduse populaarsus vähenenud ning sel aastal on olnud isegi rohkem kindla valiku ja sooviga sisseastujaid.

Tallinna tööstushariduskeskuses võis veel pool tundi enne vastuvõtu lõppu leida usinaid sisseastumisavalduse täitjaid. Näiteks tegi seda sisekujundaja assistendi õppekohale kandideerimiseks äsja põhikooli lõpetanud Diana Yermolenko. „See tundub minu jaoks kõige sobivam eriala. Pealegi on mul sisseastumiseks vajalikud kunsti- ja tööõpetuse hinded viied,” selgitas pruunisilmne neiu. Yermolenko teada  on konkurss sisekujundaja assistendi kohale suur ja tema teine valik on edasi gümnaasiumi minna.

Samal teemal:

Kõige populaarsemad erialad kutsekoolides on seotud infotehnoloogiaga. „Kes noortest tahab õppida, tahab õppida arvutisuunal. Ja nii juba mitmendat aastat järjest,” rääkis Tallinna polütehnikumi praktikakeskuse juhataja-praktikajuht Lembit Kukk. Polütehnikumi arvutite ja arvutivõrkude erialal oli venekeelses rühmas konkurss umbes kaks inimest kohale ja eestikeelses rühmas veelgi suurem. Ka Haapsalu kutsehariduskeskuses oli kõige populaarsem just arvutite ja arvutivõrkude eriala, kuhu on ainukesena esitatud rohkem avaldusi, kui on kohti.

Kui IT-alade kõrval on populaarne veel näiteks juuksuriamet, siis tehnilised ja füüsilist tööd nõudvad alad on endiselt ebapopulaarsed.

Betoon ei tõmba

Regina Multram Haapsalu kutsehariduskeskusest rääkis, et ehkki vastuvõtt veel kestab, ei ole praeguseks esitatud ühtegi avaldust kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse erialale. Võru kutsehariduskeskuses soovib praeguse seisuga näiteks tisleriks saada vaid kuus inimest.

Haridusministeeriumi kutseõppeasutuste talituse osakonna nõunik Meelis Mereküla kinnitas, et tööturul on metallitöö aladel nõudlus endiselt suurem, kui on õppida tahtjaid. Tema sõnul on probleemiks ühiskonna suhtumine. „Inimesed tahavad teha puhast ja kerget tööd laua taga, füüsiliste oskuste omandamine ei ole inimeste hulgas popp.”

Kutsehariduse talituse juhataja Kalle Toom leidis, et hoolimata füüsiliste ja tehniliste erialade kesisest menust paraneb kutsehariduse maine noorte seas järjest. Ta märkis ka, et palju on juurde tulnud neid õppijaid, kes on põhikooli või gümnaasiumi lõpetanud mõni aasta varem, seejärel mõnda aega töötanud ja siis leidnud, et enne tööturule suundumist oleks parem esmalt amet selgeks saada.

„Igal juhul hästi positiivne aasta tuleb tööturul. Ma arvan, et tööpuudus väheneb märkimisväärselt,” kinnitas ka tööandjate keskliidu tegevjuht Tarmo Kriis.

Kommentaar

Julianna Agakerimova

Tartu Kivilinna gümnaasiumi värske lõpetaja

Proovin küll tegelikult kõrgkooli, Tallinna pedagoogilisse seminari noorsootöö erialale, kuid annan paberid sisse ka Tartu kutsehariduskeskusesse ärikorralduse erialale.

Valisin selle eriala just seepärast, et olen ärikorraldusega varem kokku puutunud. Umbes kaks aastat tagasi käisin ettevõtluse aluste ja äriplaani koostamise kursusel ja sain sealt tunnistuse, mis annab Tartu kutsehariduskeskuses sisseastumisel lisapunkte. Lisaks on äri minu jaoks huvitav ala.

Olen kuulnud, et sellel alal on suur konkurss, ehkki tegelikult on Tartus Mainor, kus saab samasugust eriala õppida. Samas on mu tuttavad rääkinud, et võrreldes Tallinna Mainoriga ei ole Tartu asutusel nii hea maine.

Loe veel

Mul on kaks tuttavat, kes on lõpetanud ärikorralduse eriala. Üks neist töötab praegu andmesisestajana, teine juhib oma isa ettevõtet. Tegelikult on nad ka öelnud, et äriplaanide kirjutamist pole neil vaja olnud. Kui äri teha,  ei ole tegelikult neid asju vaja, kui endal taipu on.

e-kaubandus konverents
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare