Kutsekool avab uksed täiskasvanuile
Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool avab veebruaris täiskasvanute täiend- ja ümberõppeosakonna. Seni vaid vene põhikoolilõpetajaile ametit ja keskharidust andnud kutsekool laiendab oma tegevust rootsi täienduskoolitajate toetusel.
Lasnamäe mehaanikakool hakkab õpetama nelja hõiveala: autoremont, elektriseadmete paigaldamine, keevitus- ja plekitööd, ehitus- ja remonditööd. Esimesed, kolme- kuni kuuekuulised kursused korraldatakse põhiliselt tööhõiveametitest suunatud töötutele. Kutsekooli direktori Vladimir Belõi sõnul on kursuste vastu huvi tundnud juba ka üks ettevõtja. Igale hõivealale võetakse korraga umbes viiskümmend kursuslast, õppetöö hakkab toimuma nii eesti kui ka vene keeles.
Vladimir Belõi näitab rahulolevalt vastremonditud õppeklasse ja töökodasid, kuhu on varutud ja osaliselt juba ka üles seatud uute hõivealade õpetamiseks vajalik moodne tehnika, õppevahendid ja mööbel. Enamiku vajalikust varustusest kogus ja saatis Eestisse Rootsi täiskasvanute koolituse organisatsioon AMU International.
Autoklassi on eraldi üles seatud kõikvõimalikud "masinajupid" ja remontimist vajav sõiduauto. "Teoreetilisi teadmisi peab saama kohe järele proovida," leiab Vladimir Belõi. "Autoremontijaks õppijad võtavad kursuse lõpupoole parandada päris klientide autosid." Ehitus- ja remonditööd ehk majahooldust õppida soovijad ehitavad aga oma õppeklassi välja eriala omandamise käigus.
Teoreetiline õppematerjal on tõlgitud rootsi keelest. Samuti aitas AMU International vene kutsekooli õpetajaid ja täiendavalt palgatud õpetajaid ette valmistada tööks täiskasvanutega.
Vastloodud täiskasvanute koolituse osakond peab end ise ära majandama. Kursuste müügist saadud rahast makstakse palka, ostetakse edaspidi vajalikku tehnikat ja õppematerjale. Kuigi oskustööliste koolitamine on kulukas, arvab direktor Vladimir Belõi, et kursused tasuvad ennast ära. Muidugi on suureks toeks rootslaste abiga soetatud tehniline varustus. "Selleta olnuks raskem alustada," nendib Vladimir Belõi. Projekti on igati toetanud ka haridusministeerium ja tööturuamet.
Tööturuameti koolitusnõuniku Heiki Randma sõnul tekkis Eestis juba 1992. aastal seoses kiirete muutustega tööturul vajadus rajada täiskasvanute koolitusasutus, millele toetudes olnuks võimalik välja arendada kutse- ja ümberõppesüste= em.
1992. aasta kevadel pöörduski tööminister Arvo Kuddo Rootsi tööturuministri poole palvega analüüsida tööjõu koolitamisega seotud probleeme Eestis ning aidata siin korraldada täiskasvanute täiend- ja ümberõppe korraldamist. Rootsi tööturuministeerium tegi projekti koostamise ülesandeks Rootsi AMU Internationalile ja eraldas selle läbiviimiseks ühtekokku kaks miljonit Rootsi krooni. Projekti Rootsi-poolseks juhiks sai väliseestlasest täiskasvanute koolituse spetsialist John Leesi.
1993. aasta kevadeks valmis analüüsile põhinev soovituslik raport, mille alusel hakkasid Eesti tööturuamet ja AMU International välja töötama täiskasvanute kutseõppe projekti. Projekti teostamiseks valiti välja Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, kus Heiki Randma hinnangul oldi kõige enam valmis ka ise uuenduste õnnestumise nimel pingutama.
Kunagi Dvigateli tehasele tööjõu koolitamiseks asutatud vene kutsekool reformis neli aastat tagasi ka noorte ametiõppe. Kutsekoolis õpetatakse välja freesijaid, lukkseppi ja elektrimontööre. Noored on võimete järgi jagatud erinevatesse rühmadesse. Keskhariduse saavad vaid parimad - need, kes tõesti tahavad õppida. Lisaks põhierialale on tasu eest võimalik omandada ka teisi koolis õpetatavaid ameteid.
Direktor Vladimir Belõi loodab, et täiskasvanute koolitusosakond annab veel ühe tõuke kooli sisemiselt edasi arendada. Koostöös rootsi täiskasvanute koolitajatega soovitakse jõuda nii kaugele, et Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis kursused läbinud saaksid euronõuetele vastava sertifikaadi ja seeläbi võimaluse tulevikus Euroopa tööjõuturul konkureerida.
PILLE LIIMAL
