Kuulus Õisu kool ja mõis jäi tühjaks

 (3)
Kuulus Õisu kool ja mõis jäi tühjaks
Terje Lepp

Õisu toiduainetööstuse kooli koduks olnud mõisakompleks müüakse maha.

Eelmisel aastal läksid Olustvere teenindus- ja majanduskooli hingekirja viimased 40 Õisu toiduainetööstuse kooli õppurit.

“Olustveres tagatakse kõigile meie endistele õpilastele koht õpilaskodus,” kinnitas eile Olustvere kooli likvideeritava Õisu õppekoha õppealajuhataja Tiina Lohu.

Varasematel aegadel üle Eesti endale õppureid kogunud Õisu tehnikumis olid viimastel aastatel üle poolte ümberkaudsed noored. Septembrist peavad nad õpingute jätkamiseks käima Olustveres, kuhu sõiduautoga on küll 30–40 minutit, kuid ühistranspordiga liikudes tuleb Viljandis ümber istuda, mis sõiduaega pikendab.

Otsus lõpetada Õisus õppetöö seisab riiklikus kutseharidusvõrgu ümberkorraldamise kavas. “Sulgemine pidurdus aasta võrra, sest kohalikud olid sellele väga vastu,” selgitas kooli pikaldast sulgemist haridus- ja teadusministeeriumi kutseharidusosakonna juhataja Andres Pung. Kui selgus tegelik vajadus spetsialistide järele, siis ei olnud enam vastu ka vald.

Pung meenutas, et toiduainetööstus oli Eestis üks esimesi, mis pidi üle minema uutele seadmetele ja euronormidele. “Tööstusharusse investeeriti palju, toodi sisse automaatliine. Siis langes ka vajadus tööjõu järele. Samas on järelkasv vajalik, kuid neid tuleb ka tänapäevaselt koolitada,” lausus Pung veendunult.

Halliste vallavanema Andres Rõigase sõnul jääb vallas kooli sulgemise järel tööta kümmekond inimest. “Haritud inimesed saavad ikka tööd. Tähtsam on asula tulevik, peamiselt just mõisakompleksi oma,” tõdes Rõigas. Kindlasti vähendab õppurite kadumine kahe Õisu poe käivet. Muud hullu vallavanem tulemas ei näe.

Praeguseks on Õisus suurem kolimine lõpetatud. Mõisa peahoone ja kompleksi ülejäänud 31 maja on tühjad ning ootavad ostjat, osa hooneid on selle juba leidnud. Ainsana on seni paigas mõisameiereis asuv piimanduspraktika baas. “Juustubakterid ei ole veel Olustverre kolinud, piimanduspraktika jätkub vähemalt esialgu siiski siin,” ütles Õisu õppekoha majandusjuhataja ja iseseisva kooli viimane direktor Valdur Mets.

Aegade jooksul kooli käes olnud hoonetest on ainult üks “uusehitis” – 1930. aastate lõpul ehitatud 12 korteriga elamu, mida kasutati õpilaskoduna. Ülejäänud mõisakompleks on  Eestis unikaalne, säilinud suhteliselt terviklikult tänase päevani.

Kokku on territooriumil moodustatud 16 eri hoonetega kinnistut, mille ministeerium alates sügisest järjest müüki paneb. Ostueelis jääb kõigi suhtes sellele, kes ostab mõisasüdame enese. See koosneb peahoonest, elumajast, kõvertallidest, kahest vanast jääkeldrist ja pargimajast.

Koolile kuulub ka umbes 100 hektarit põllumaad, mille omandamise suhtes on huvi ilmutanud mitmed ümbruskonna mahetootjad.

Samas ei andnud mingeid tulemusi talvel Olustvere kooli ja ministeeriumi koostöös korraldatud ideekonkurss, mida mõisahoonetega peale hakata.

•• Miks on mõistlik jätkata õppetööd Olustvere teenindus- ja majanduskoolis?

Andres Pung

Haridus- ja teadusministeeriumi kutseharidusosakonna juhataja

•• “Tegemist on ühe maakonna koolidega. Teiseks on Olustvere taimekasvatuse suunitlusega kool, kus toimub praktika eesmärgil toiduainete valmistamine. Nüüd moodustub loogiline kett kasvatamisest ja töötlemisest turustamiseni välja.”

Valdur Mets

Õisu õppekoha majandusjuhataja ja iseseisva kooli viimane direktor

•• “See ei kõlba kuhugi, kui hakata haridusraha eest mõisa parandama. Samuti on selles hoones vaatamata kõigele tingimused õppetööks ebasobivad, näiteks ei sobi valgustus. Samuti on selliste vanade hoonete küttekulud äärmiselt ebaotstarbekad. Mõisa võid pidada siis, kui oled rikas.”

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare