Kuumus ajab metsloomad vee lähedusse elama

Kaua kestnud põud ähvardab kobraste tehtud veesilmad ära kuivatada.

Jätkuv kuiva- ja soojalaine sunnib metsloomi enamiku päevi vee läheduses veetma. Metssead võtavad pea 30-kraadise kuumaga mudavanne ning põdrad käivad vees mõnulemas.

Nikolai Laanetu metsakaitse- ja metsauuenduskeskusest rääkis, et kaua kestnud kuiva tõttu napib kraavides ja ojades vooluvett ning seetõttu on hakanud ka kobraste paisutused mitmel pool ära kuivama. Need veesilmad on tema sõnul metssigadele ja kitsedele paljudes kohtades aga ainsad joomis- ja peesitamiskohad.

“Metssead on praktiliselt koondunud koprapaisude juurde, samuti põdrad, kes käivad vasikatega janu kustutamas ning end vees jahutamas,” rääkis Laanetu.

Samuti on jõgede-järvede juurde oma rajad sisse tallanud rebased ja kährikud. “Nad käivad küll kutsikatega põldudel hiiri püüdmas, kuid nüüd on nad paljuski seotud veekogude kaldavöötmetega.”

Väikesed veeloomad ohus

Vormsil sattus Laanetu põtradele, kes kuumaga lausa elasidki Prestviigi järve ääres roostiku varjus. “Päev läbi koogutasid nad roostikus ning kaldale tulid vaid magama,” kirjeldas ta.

Looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regiooni seire spetsialist Remek Meele sõnul on looduses praegu võtmeküsimuseks vesi, mida loomad vajavad janu kustutamiseks ning jahutamiseks. Kraavide ja ojade tilgatumaks muutumine mõjutab tema hinnangul just poolveelisi loomi nagu kopraid, saarmaid ja minke. “Esialgu, kui väiksemad veeloomad hakkavad kuivamisel hukkuma, on saarmal ja mingil muidugi pidu, pärast vastupidi,” teadis ta. “Paisutaguste kuivamisel aga muutuvad koprad vaenlastele – koertele, ilvestele, huntidele – ka kergemaks saagiks.”

Kui suuremaid vihmasid lähiajal ei tule, ähvardab kobraste elupaiku samasugune kuivamis-oht, nagu 2001. ja 2002. aasta suvel. “Nende aastate kuival perioodil jälgisin ühte koprapesakonda, kes oli seitse kuud ilma veeta, kuni kõik lõpuks hukka said,” meenutas Meel, märkides, et praegu olukord veel nii hull pole.

Vihma pole lähiajal oodata

•• Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi sünoptik Merike Merilain kinnitas, et suuremat vihma ei luba ilmamudelid ka sel nädalal. “Väiksemate hoovihmade võimalus on reedel ning püha-päeval,” ütles ta.

•• Merilaini sõnul on tänavune kuiv suvi võrreldav 2002. aasta erakordselt kuiva suvega, kui Valgas ei sadanud terve kuu vältel piiskagi. “Ainuke märkimis-väärne sadu oli eelmisel esmas-päeval, kui Tartus oli sademeid 16 millimeetrit,” rääkis ta.