Kuuski (Picea) kasvab põhjapoolkera parasvöötmes 34 liiki. Kahe liigi kodumaa on Euroopa. Harilik kuusk (P. abies) kasvab looduslikult suurel alal Kesk- ja Põhja-Euroopas, kuid mitte Inglismaal! Teine Euroopa kuuseliik serbia kuusk (P. omorika) on Euroopa endeem ja kasvab vaid 500 ruutkilomeetril. Serbia kuusk on ka Serbia Vabariigi rahvuspuu.

Harilik kuusk on eelkõige tuntud metsa- ja jõulupuuna. Varem kasutati selle tüvesid telefonipostidena, puult sai närimiskummina kasutatavat vaiku, koort kasutati naha parkimiseks, võrseid aga kuuseõlle tegemiseks. Tänapäeval on kuusk tähtis paberi- ja ehituspuiduna. 2007. aasta andmetel on Eesti kõrgeim kuusk 44,1 meetrit. Harilikul kuusel ja ka teistel kuuseliikidel on palju toredaid vorme ja sorte. Kollaste okastega hariliku kuuse sorti “Lubecensis” kutsutakse rahva seas lihtsalt kuldkuuseks. Ohoo-efektiga puu on tiigrisabakuusk “Cranstonii”. Selle puu peavad aeda istutama need, kes tahavad olla kõiges naabrist paremad. Täismeheealisena on väikese jalgpalli suurune eriti aeglasekasvuline hariliku kuuse kerakujulise võraga sort “Mariae-Orffiae”. See on maiuspala haruldaste taimede kollektsionäärile.

Jalakad

Jalakaid (Ulmus) kasvab põhjapoolkera parasvöötmes 25–30 liiki. Kõige kaugemal lõunas võib jalakaid kohata Põhja-Mehhikos. Euroopa on kuue jalakaliigi kodumaa. Eestis kasvab looduslikult metsades harilik jalakas (U. glabra) ja haruldasem looduskaitsealune künnapuu (U. laevis). Väga uhke suure võraga puu on ameerika jalakas (U. americana). Kalmistutel kasvatatakse sageli leina sümboliseeriva puuna hariliku jalaka sorti “Camperdownii”. See sobib ka koduaeda ja selle all saab palaval päeval päikesevarjus olla. Sel juhul peab istikut ostes vaatama, et pookealus oleks vähemalt 1,5–2,5 meetri kõrgune.

Kitsama püstaka võraga on jalakas “Exoniensis”. Aeglasekasvuline, väga eriliste kitsaste kurruliste lehtedega on jalakasort “Crispa”. Hollandi jalakal (U. x hollandica) on kollaselehine sort “Wredei”, mis on ilusam ja eredam just varjus kasvades. Üks efektsemaid jalakaid on valgelaiguliste lehtedega põldjalaka sort “Variegata”. Kõige väiksem jalakatest on meetrikõrgune või vahel madalam “Jacqueline Hillier”.

Vahtrad

Vahtraid (Acer) peeti seni omaette vahtraliste sugukonda kuuluvateks taimedeks, nüüd enam mitte. Uute molekulaarsüstemaatiliste uuringute tulemused näitavad, et vahtrad koos hobukastani, akipuu, kuldpöörispuu, guaraana-pauliinia, litšipuu ja rambutanipuuga on kõik seebipuuliste lähisugulased! Kogu maailmas kasvab 114 liiki vahtraid, neist üks Malaisia lääne-osas. Euroopa on 14 liigi kodumaa. Enamik vahtraid kasvab parasvöötmes. Troopikas võib neid kohata mägedes. Eriti palju on vahtraid Jaapanis ja mujal Ida-Aasias. Üks vahtratest, suhkruvaher (A. saccharum) on Kanada rahvuspuu ja kuulus liputaim.

Väikeaeda sobib aeglasekasvuline kerakujulise võraga hariliku vahtra sort “Globosum”. Saarvahtral on palju kollase- ja kirjulehiseid sorte. Üks ilusamaid, kuid vähe tuntud on roosakate noorte lehtedega “Elegans”. Ühtlaselt kuldkollaste lehtedega on saarvahtra sort “Odessanum”. Mägivaher kasvab küll suureks puuks, kuid purpurse lehestiku ja tumepunaste viljadega uhkeldab sügiseni välja “Atropurpureum”.