„Sisekontroll on mulle Alvar Ottokari üleviimise küsimust meelde tuletanud ühel korral augusti lõpus. Siis küsisin ka Ida prefektilt, miks Ottokari üleviimise küsimus on lahendamata ja kuidas leitakse lahendus,” tunnistas Küüt nüüd pärast Eesti Päevalehe küsimust seda, mille ta skandaali puhkedes avalikkusele ütlemata jättis.

Ühtlasi juhtis Küüt tähelepanu sellele, et PPA-s on aastas üle 180 distsiplinaarmenetluse, millest igaühes tuleb teha otsus, ja peadirektorina annab tema korraldused nende täitmiseks. „Ma pean loomulikuks, et saan kogu meeskonda usaldada, ja lähtun sellest, et need otsused ka täidetakse,” lisas ta.

Paraku vedas meeskond eesotsas Ida prefekti Aldis Aluse ja Ida prefektuuri korrakaitsebüroo juhi Tarmo Tammistega oma peadirektorit alt, jättes täitmata tema kaks korda antud korraldused. Nimelt andis Küüt juba kaheksa kuud tagasi Alusele käsu probleem lahendada ja nagu nüüd selgus, tuletas seda augusti lõpus uuesti meelde. Alus oli saadud ülesanded omakorda delegeerinud Tammistele. Ottokar viidi teisele tööle arestimajja aga alles siis, kui probleemid eelmisel nädalal avalikkuse ette jõudsid.

End süüdi ei tunne

Nii Alus kui ka Küüt on esitanud tagasiastumispalve, kuid probleemi tekitaja Ottokar on küll madalamale kohale viidud, aga töötab ikka politseis.

Aldis Alus tunnistas möödunud nädalal Eesti Päevalehele, et Ottokar ei tunne ennast süüdi. Just tema käsul kasutasid patrullipolitseinikud nelja kuu jooksul teadlikult taatlemata mõõteriista ja kirjutasid liiklusrikkumiste protokollidesse andmed, nagu oleks kiiruse mõõtmiseks kasutatud teist, mootorrattale paigaldatud radarit.

Kuigi keegi 180 inimesest polnud oma kiiruseületamist vaidlustanud, pidas Küüt esmaseks nad rehabiliteerida. „Me ei saa mitte kuidagi lubada seadusrikkumist politsei enda poolt,” rõhutas ta.