Lääne-Viru maavanem kutsub Kalevipoega Võsule
Kuju autor kunstnik Tauno Kangro on kolleegide vastuseisust ärritatud
Lääne-Viru maavanema Marko Pomerantsi arvates võiks Tallinna kunstnikkonnas paksu pahandust tekitanud ja monstrumiks nimetatud Kalevipoja hiigelkuju paigutada hoopis Käsmu lahte Võsu ranna äärde. “Võimalik oleks Kalevipoja asetamine ka Viitna järve keskele, kus eelmisel suvel asus Loch Nessi elusuurune mudel. Tõenäoliselt saabus Kalevipoeg Soomest tulles just Käsmu lahte, ületades enne nii Vaindloo kui ka Uhtju saared,” selgitas Pomerants.
Maavanem meenutas, et Lääne-Virumaaga on seotud arvukalt Kalevipoja legende. Samuti on Rakveres koolis käinud nii Kreutzwald kui Faehlmann. “Seega oleks Kalevipoja asumine Virumaal ajalooliselt õigustatud,” nentis Pomerants.
Tallinna kunstiringkondades Tauno Kangro merre kavandatud 12-meetrise Kalevipoja ümber käivast kähmlusest pahandatud Pomerants võttis hiljuti kontakti Kalevipoja modelli ja projekti ühe rahastaja, ärimees Arvi Kinguga.
“Mina pole küll kunstiekspert, kuid Kalevipoja kuju idee on suurepärane ja lisaks Tallinna fassaadile muudki kui kilukarpidelt tuntud silueti. Ent kui pealinn pole huvitatud atraktiivsuse tõstmisest, võib Lääne-Viru sellest kindlasti võita,” ütles Pomerants oma tegevust põhjendades.
“Sellised kontaktivõtud teevad siirast heameelt, sest seni on meie projekt vaid teenimatult peksa saanud,” ütles Arvi Kink.
“Huvitav, et lihtsad inimesed mõistavad meie projekti teisiti kui kunstijuhid,” lisas ta. “Mina ei tea, kas Kalevipoeg peaks olema Lennart Meri näo, Taltsi õlgade ja Noole kehaga, aga Kangro nägi algmaterjalina just mind,” rääkis Kalevipoja mõõtu Kink.
“Võtan Pomerantsi pöördumist kui siirast toetusavaldust,” ütles Kalevipoja autor Tauno Kangro.
“Samas ei saa aru ma kunstiringkondades toimuvast, mis näib lähtuvat põhimõttest, et koos peksta on julgem,” rääkis Kangro, olles masendatud kujule tehtud kriitikast.
Kunstniku väitel võib kujust välja lugeda nii viite Estonia laevale kui ka sügava austuse mütoloogia vastu. Kalevipoja rajamiseks pole kavas kasutada riiklikke kultuurisummasid, ligi neli miljonit krooni maksev projekt toetub eraannetajaile.
