Lääne-Viru muutis vapi värve
Lääne-Virumaa vapil pole enam punast värvi, sest heraldikanõukogu soovitusel asendati see kuldsega. Ida-Virumaa oma vappi muuta ei kavatse.
Vapinduse ehk heraldika asjatundjad on juba mõnda aega soovitanud Ida- ja Lääne-Viru maakondadel oma vappe muuta. Seni oli mõlemal maakonnal kasutusel üks ja seesama ajalooline vapp.
Esiteks soovitati linnuse tornil ja mõõkadel punane värv asendada kuldsega. Nimelt peaks punane värv vapi must-valgel trükkimisel muutuma mustaks, mis tähendaks tornikiivri ja mõõkade kadumist must-valge vapi kujutiselt.
Teiseks on pakutud, et üks maakond võiks oma vapi sinise taustavärvi muuta roheliseks, ja nii end teisest maakonnast segaduste vältimiseks eristada.
Lääne-Virumaa soostus punasest värvist loobuma. Kuldse tornikiivri ja mõõkadega vapi on kinnitanud riigisekretär ja see on patendiametis registreeritud.
Maakonna vapi muutumine tähendab automaatselt ka maakonna lipu muutumist, sest sellel on samuti kujutatud vapp.
Lääne-Viru maasekretär Tarmo Mikkal ütles, et vana= värvikombinatsiooniga sümboolikat ümber tegema ja asendama ei hakata. Nii lehvib maavalitsuse ees endiselt maavapiga lipp, millel on vana värvilahendus. "Vana sümboolika kasutamine pole halvakspandav ega karistatav. Uued värvid tulevad kasutusele siis, kui vanade värvidega lipud-vapid lõpevad. Uurimegi praegu uute tegemise võimalusi," selgitas Mikkal.
Ida-Viru maasekretär Eduard East teatas Eesti Päevalehele, et Alutaguse kandis vappi muuta ei kavatseta. "Otsustasime, et vapi puhul mängib olulist rolli ajalugu, näiteks see, et selle on omal ajal kinnitanud Konstantin Päts. Vapi muutmine ei peaks olema vaid ametnike otsustada. Vapp on sümbol, mida ei saa muuta tuulte mõjul," selgitas Eduard East.
Virumaa sai esimest korda vapi 1928. aastal. Esialgne kuju püsis 1937. aastani. Vapp oli enam-vähem praeguse sarnane, erinevusi oli vaid tornikiivri ja mõõkade kujus.
Praegune vapp pärineb 1937. aastast, mil kõigile Eesti maakondadele kinnitati nende vapid. Sellest ajast on vapil ka punane tornikiiver.
Rakvere ajaloolane Odette Kirss ütles, et vappide sümboolikat hakati välja töötama 1925. aastal. "Vapil kujutatud lossi ja müüri on põhjendatud kaitsena Idast tuleva vaenlase vastu, hoidmaks oma kultuuri ja vabadust," selgitas Kirss, meenutades, et 20-ndatel aastatel, vahetult Vabadussõja järel oli Idast tuleva vaenlase teema Eestis üsnagi aktuaalne.
