Lääne-Virumaal eksis talu juurde paarikuine karupoeg
Möödunud kolmapäeva õhtul sattus Lääne-Virumaal Arbavere külas ühe metsatalu õuele sel talvel ilmavalgust näinud karupoeg, kelle pererahva koer tükiks ajaks maja lähedal kasvava kuuse otsa hirmutas.
“Õhtul poole kuue paiku hakkas meie koer aias väga ägedalt haukuma,” kirjeldas pensionieas perenaine Karmen Lehtsaar, kes valju kära peale kohe välja tormas. “Kuulsin väravast kolm meetrit eemal kasvava noore kuuse otsas küünte krabinat ning nägin, et teisel pool puutüve on mingi pontsakas asi. Lõpuks pistis ta ilmselt uudishimust oma pea tüve tagant välja – kui ümmargusi kõrvu ja silmi nägin, sain aru, et tegemist on karupojaga.”
Võib emaga veel kokku saada
Kartes, et väeti karupoeg võib kuuse otsast alla kukkuda, otsis ähmi täis läinud Lehtsaare tütar abi keskkonnainspektsioonist, kust soovitati karu mitte puutuda ja haukuv koer tuppa viia. “Pärast koera esikusse viimist potsataski ta kohe puu otsast alla, neli käppa püsti. Siis ta kogus end veidi ja põrutas metsa,” rääkis Lehtsaar. “Oleme siin nugiseid, põtru, metssigu ja kitsi ning ka ilveseid näinud, aga karu veel mitte kunagi.”
Karude elu hästi tundva metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseireosakonna juhi Peep Männili arvates on maja juurde eksinud mesikäpahakatis suure tõenäosusega hiljuti emast ilma jäänud. “Väikeste poegadega emakarud hakkavad pesadest lahkuma tavaliselt alles aprilli keskpaigast mai alguseni välja,” osutas Männil, et tegelikult peaksid emakarud poegadega veel pesas olema. “Tõenäoliselt oli neil pesa kuskil maja läheduses ning ema võis pesast põgeneda, kuna teda võisid juhuslikult häirima sattuda inimesed või siis mõni ringi hulkunud isakaru.”
Omapead karupojad Männili kinnitusel ei hulgu. “Emad ei jäta poegi naljalt maha ning poegadel on instinkt kogu aeg ema kannul käia,” tähendas ta. “Kui emakaru seal kandis veel ringi liigub, on lootust, et nad võivad veel kokku saada.”
