Läänemaal jalutas haruldane lind koos kanadega taluõuel
Möödunud nädalal põhjustas linnuvaatlejate seas omajagu elevust juhtum, kui Läänemaal Kingsi külas pakkus vaatemängu perekond Lookside koduõuel koos kanadega ringi hulkunud Eestis vähe levinud vaenukägu.
Möödunud nädalal Kingsis lindu vaatamas käinud Olev Vainu Matsalu rõngastuskeskusest rääkis, et oma välimusega pererahva tähelepanu köitnud lind oli enne tema külastust juba nädalapäevad majaümbruses liikunud. “Juba enne mind kohale kutsutud Läänemaa linnuklubi inimene tundis uhke sulekuuega tiivulises ära vaenukäo,” sõnas Vainu, kes polnud oma kahekümne aasta pikkuse linnuvaatlemisega tegeldud aja jooksul veel vaenukägu oma silmaga näinud. “Pererahva jaoks oli vaenukäo väljailmumine lausa erakordne sündmus.”
Talveks Vahemere äärde
Praeguseks on lind Lookside pere õuelt lahkunud. “Eestis selle liigi pesitsemise kohta kindlad andmed puuduvad,” tähendas Vainu, lisades, et hinnangute kohaselt võib meie rannikualadel pesitseda vaid mõni paar vaenukägusid. “Talvitumas käivad nad Vahemere ümbruses Lõuna-Hispaanias ja Põhja-Aafrikas, kus see värvikireva sulestikuga lõunamaine linnuliik esineb aasta ringi.”
Haruldased on vaenukäod siinkandis seepärast, et rändlinnuna jääb see liik meie mail oma levikuala põhjapiirile ning neid satub siia vaid üksikuid.
“Tänavu on seda linnuliiki Eestis vaid neljal korral nähtud, mullu veidi rohkem,” märkis Vainu. ”Ilmselt oli antud juhul tegu linnuga, kes oli teel lõuna poole ning otsustas Kingi külas lihtsalt pikema puhkepausi teha,” arvas Vainu.
Vaenukäo pesa pole Eestis leitud
•• Vaenukäol on veel teinegi huvitav nimi – toonetutt, mis viitab tema iseloomulikule välimusele. Nimelt on tal pea peal ruugetest mustaotsalistest sulgedest uhke tutt, mille lind vaid ärritudes lahti lööb. Tema häälitsus “up-up...” on eestlastele kostunud peni haukumisena ja hädade kuulutamisena. Nii võis vaenukägu tuua nälga, sõda, vaenu, surma, ikaldust, mis kajastub ka tema nimedes: uputaja kägu, surmakägu, vaenukägu.
•• Toidu hangib eelnimetatud lind sõnnikuhunnikutest ja pinnase ülakihtidest. Kuna toit peab asuma neelamisel piki tema parajalt pikka nokka, saadab ta selle suhu osava õhkuviskega.
