Laaneotsa ja Terrase nina all: süstemaatiline jant riigihangetega
Vahetult enne võidupüha, 21. juunil kinnitas president Toomas Hendrik Ilves kaitseväe juhataja Ants Laaneotsa õlule kindralipagunid. „Laaneots, üks Eesti kaitsejõudude taastajaid, tõestas taas kord oma professionaalsust, pühendumust ja kirge ning meie kaitsevägi on silmanähtavalt arenenud ning tugevnenud,” ütles Ilves välklampide sähvatuste saatel toimunud klantsüritusel Kadriorus.
Kuid kaitsevaldkonna juhtidele oli siis juba nädalaid ja mõnel juhul terveid kuid teada kaitseministeeriumi siseauditi osakonna ülimat piinlikkust valmistav auditiaruanne, mis rapib kaitseväes levinud ulatuslikke riigihangete seaduse rikkumisi, nii et tolm taga.
Juuni esimestel päevadel kinnitasid selle kaitseminister Mart Laar ja kantsler Mikk Marran. Seejärel avalikuks tehtud aruanne maalib kaitsevaldkonna seisust ja arengust väga positiivse pildi.
68% puudulikud
Kuid avalikkus ei tea, et kaitseministeeriumi siseauditi osakond korraldas paralleelselt põhjaliku riigihangete läbivalgustamise nii kaitseväes kui ka ministeeriumis. Selle tulemustele viidatakse ulatuslikus majandusaasta aruandes vaid ühe lausega. On selge, et uusi õlakuid oodanud kaitseväejuhtide jaoks oli soovitatav siseauditi tulemustest mitte midagi kõssata. Jõuministeeriumi siseauditoorite poolt kümnetel lehekülgedel esile toodu peaks kaitseväe kui riigiasutuse seaduslikku tegevusse uskujatel tekitama õudusjudinaid. Küll on hangete tegemiseks valitud ebaseaduslikke hankemenetluse viise, jaotatud hankeid avatud hankekonkursside vältimiseks osadeks, jäetud eri teenusepakkujatega, aga kokkuvõttes miljonite kroonide ulatuses isegi elementaarsed kirjalikud lepingud sõlmimata, nimetatud osta soovitava iseloomustamiseks hanketeates konkreetseid kaubamärke (vt pikemad näited lk 6 – R. P.). Ja see nimekiri moodustab vaid kübeme kõigi etteheidete seas. Kuigi kaitseministeeriumi siseaudiitorid on oma soovituste ja tähelepanekute sõnastamises jäänud rangelt professionaalseks, on siiski tunda nende ääretut rahulolematust. „Süstemaatiline riigihangete seaduse üldpõhimõtete rikkumine on taunitav ja karistatav,” on nad pidanud mõnelgi puhul nentima.
Seejuures pole auditeerijad kontrollinud veel kõiki kaitseväe eelmise aasta riigihankeid. Kaitseministeeriumist kinnitati, et 2010. aastal korraldati kaitseväes kokku 122 hanget, millest auditeerijate valimisse sattus 44. Mis aga andis sisekontrollile arvatavasti põhjuse nimetada toimunud seadusrikkumisi süstemaatilisteks, on eeldatavasti tõik, et 44-st läbivaadatut hankest leiti puudujääke tervelt 30-s. Potentsiaalselt on vigu niisiis 68% kaitseväe hangetes. See on üüratu näitaja, mis tähendab küsimusi miljonite eurode kulutamise seaduslikkuse kohta.
Enam pole põhjust rääkida üksikutest vigadest, mida ikka võib ette tulla, vaid pigem mingitel põhjustel juurdunud seadusvastase tegevuse kultuurist, millega praegune kaitseväe juhtkond pole suutnud midagi ette võtta.
Ei anna selgitusi
Kaitseväes toimuva eest vastutab lõppkokkuvõttes, nii nagu teisteski organisatsioonides, selle juht – kõnealusel juhul kaitseväe juhataja kindral Laaneots. Eesti Päevaleht soovis eile kindralilt muuseas tema hinnangut, miks on selline seaduse eiramine tema ametisoleku ajal kaitseväes levinud, ja kavandatavaid samme olukorra parandamiseks. Puhkusel viibiv Laaneots jäi oma teavitusohvitseridele eile kättesaamatuks.
Kuna kaitsevägi on kaitseministeeriumi alluvuses töötav valitsusasutus, siis lõppkokkuvõttes vastutab kaitseväe käsutuses olevate rahaliste vahendite seaduspärase kulutamise eest kaitseministeeriumi kantsler. Sel aastal koostatud ministeeriumi siseauditi aruanne käsitleb eelkõige hankealast tegevust 2010. aastal ja natuke ka 2009. aastal. Siis aga töötas kaitseministeeriumi kantslerina praegune kaitseväe peastaabi ülem, samuti võidupüha eel ülendatud brigaadikindral Riho Terras.
Soovisime ka Terrase kommentaari küsimusele, miks tema kantsleriks oleku ajal ei suudetud vältida ulatuslikke seadusrikkumisi kaitseministeeriumi tähtsaimas allasutuses kaitseväes. Samuti küsisime, millist valgust heidavad ministeeriumi siseauditi osakonna leiud tema kõrge ametiga hakkama saamisele. Terras keeldus vastamast.
Kaitseväe teavitusosakond saatis eile välja peastaabi üldise kommentaari. „Kaitseväe hangete üle teostavad pidevat järelevalvet nii kaitseministeeriumi ja kaitseväe peastaabi siseauditi osakonnad kui ka riigikontroll. Vähemalt kord aastas osalevad kõik nimetatud audiitorid ministeeriumi valitsemisala majandusaasta aruandele hinnangu andmise protsessis, selle raames auditeeritakse ka aasta jooksul tehtud tehingute riigihangete seadusele vastavust. Tänu siseaudiitorite ja riigikontrolli audiitorite tegevusele on hulgaliselt puudusi kõrvaldatud ja kogu hankeprotsessi parendatud.
Auditi tegevus on loomulik kontrolliprotsessi osa, tema ülesanne ongi näidata, mis on valesti tehtud, et oleks võimalik puuduseid kõrvaldada ja edaspidi paremini teha.”
Terrasele ja teistele sel aastal ülendust pälvinud vanemohvitseridele 21. juunil uued kupud andnud Laaneots lausus saateks: „Teie, Eesti sõjameeste vaimne eliit, loote eeskuju, mille järgi Eesti ohvitsere ja Eesti kaitseväge meie ühiskonnas ning maailmas tuntakse. (…) Sõdurid ja rahvas järgnevad tarkadele ja vapratele juhtidele,” ütles Laaneots.
Nüüd avalikuks tulnud süstemaatilised ja ulatuslikud riigihangete seaduse rikkumised pandi toime Terrase kaitseministeeriumi vahikorra ajal. Kõigile on teada, et Terrast peetakse aasta lõpus ametist lahkuva Laaneotsa peamiseks mantlipärijaks. Kuidas aga sobiks kaitseväge juhatama endine vastutav kantsler, kelle ametisoleku ajal ei suudetud tagada riigihangete seaduskuulekat tegemist ja seega avalike vahendite võimalikult säästlikku kulutamist? Kas see loob tõesti võimalikust uuest kaitseväe juhatajast vapra eeskuju, kellele sõdurid ja rahvas peaksid järgnema?
Kaitseminister Mart Laar: võtan asja täie tõsidusega
Hoolimata sellest, et kaitseministeeriumi siseauditi osakonna koostatud ministeeriumi ja kaitseväe hankeid kritiseeriv audit on halastamatu ja vajaks kindlasti otsustajate sisulisi kommentaare, jäid paljude kaitsevaldkonna juhtide suud küsimustele vastamiseks suletuks.
Kaitseministeeriumist oli asja nõus ajakirjanikule saadetud kirjaga puudutama ainult minister Mart Laar.
Ministeeriumi kõrged ametnikud keeldusid viisakalt Eesti Päevalehe palvest, et räägitaks kas või sellest, mida nüüd asjade parandamiseks ette võtta kavatsetakse. Anti lootust, et konkreetsemalt saab lahendustest rääkida ehk sügise poole.
Puhaste paberitega ei pääsenud ka ministeerium ise: siseaudiitorid kontrollisid kõiki 29 eelmisel aastal korraldatud hanget ja puudusi avastati neist tervelt 17-s. Tuleb siiski tõdeda, et ministeeriumist leitud puudujäägid on kaitseväest leitute kõrval suhteliselt väiksemad.
Laari avaldusest tasub tähele panna, et temale oli eelkõige kaitseväe hangetega seotud pahandus teada juba ametisse astumise päeval aprilli alguses. Ometi tunnustati asja eest otseselt vastutavaid kaitseväejuhte võidupüha eel uute kõrgete auastmetega.
Avaldame Mart Laari kirjaliku kommentaari täies ulatuses.
„Eesti maksumaksja on kaitseministeeriumile ja kaitseväele usaldanud üsna suured summad meie kaitsevõime suurendamiseks ning seetõttu peavad riigihanked olema läbi viidud efektiivselt, korrektselt ja läbipaistvalt.
Mitmetest puudujääkidest hangete korraldamisel kaitseministeeriumi valitsemisalas kanti mulle juba ette ministriks oleku esimestel päevadel ning ka antud auditisse tuleb suhtuda täie tõsidusega.
Suurimaks sisuliseks probleemiks on tõsiasi, et täna on riigihangete läbiviimine kogu kaitseministeeriumi valitsemisalas killustunud, toimub palju dubleerimist ning näiteks kaitseväes on hangetealane kompetents laiali valgunud mitmete erinevate struktuuriüksuste vahel.
Seetõttu olen andnud korralduse esitada sügiseks ettepanekud, kuidas vähendada hangetealast dubleerimist kogu valitsemisalas ning likvideerida auditis esile toodud konkreetsed puudujäägid.”
Kaitseväe hangetes liiguvad üüratud summad
Iseloomustamaks, kui suured summad võidakse ebaseaduslike võtetega või seadust rohmakalt kohandades ohtu seada, küsis Eesti Päevaleht kaitseministeeriumilt nende 2010. aastal varustusele ja investeeringutele ette nähtud eelarveridade kogumahtu. See on järgmine.
Kaitseotstarbelise erivarustuse (s.t relvastus, tehnika, varustus, laskemoon jms) jaoks oli 2010. aastal kaitseministeeriumi eelarves 33,5 miljonit eurot ja kaitseväel 23,0 miljonit eurot.
Ehitusinvesteeringuteks (s.t infrastruktuuri ehitamiseks ja remontimiseks) oli kaitseministeeriumi eelarves 2010. aastal kokku 28,0 miljonit eurot ja kaitseväel 2,5 miljonit eurot.
Hankeid puudutav tööjaotus on selline, et kaitseministeerium korraldab eelkõige põhivarustuse hankeid ja kaitsevägi (peamiselt logistikakeskus) korraldab jooksva kuluvarustuse hankeid. Piltlikult öeldes: ministeerium teeb hanke haubitsate hankimiseks, kuid haubitsate laskemoona, määrdeõlid ja vajaduse korral hooldusteenuse hangib kaitsevägi ise juba hiljem jooksvalt, vastavalt vajadusele.
2010. aastal ei sõlmitud lepinguid kogu nimetatud summa ulatuses, sest osa raha kulub igal aastal varem sõlmitud pikaajaliste hankelepingute makseteks. Näiteks 2006. aastal sõlmitud miinijahtijate ja 2007. aastal sõlmitud õhutõrjeraketisüsteemide Mistral lepingute eest makstakse viimaseid osamakseid ka veel 2011. aastal.
