Laaneotsa soolo toob maaväge juhtima vastuolulise Lanemani
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsa otsus teha brigaadikindral Alar Lanemanist maaväe ülema kohusetäitja ehk kolmas mees Eesti kaitseväes, ähvardab taas mõra lüüa kaitseministeeriumi ning peastaabi vahele.
Kui veel eile hommikul ütles Laaneots Eesti Päevalehele, et Lanemanist võib saada maaväe ülema kohusetäitja, siis õhtuks tuli kaitseväe peastaabilt ka ametlik kinnitus. “Tema tasemega mehele ette nähtud kohti on ju ainult kaks: peastaabi ülem ja maaväe ülem,” ütles Laaneots. “Maaväe ülemat ei ole ju kolm aastat sisuliselt olemas olnud.” Laaneotsa käskkirja järgi asub Laneman ametisse 3. märtsist ning hakkab samal ajal seni veel täitmata olnud kaitseväe operatiivjuhi kohale.
Tekitab pingeid
Samas tekitab Laaneotsa otsus paljudes kummastust ning on väidetavalt tekitanud pingeid ka maaväes endas. Päevalehele on öeldud, et mitmed ohvitserid on valmis sel juhul ka ametist lahkuma, peamise põhjusena nimetatakse Lanemani autoritaarset juhtimisstiili. Praegu töötab maaväe ülema kohusetäitjana kolonel Indrek Sirel, kes on asjatundjate hinnangul kõigest aasta ametis oldud aja jooksul oma tööga ka hästi toime tulnud.
Kuigi peastaabi sõnul kooskõlastati otsus ka kaitseminister Jaak Aaviksooga, siis teatas minister eile, et teda on vaid teavitatud sellest otsusest. “Minuga ei pea seda kooskõlastama. Mind informeeriti sellest otsusest ja ma respekteerin kaitseväe juhataja seisukohti.” Aaviksoo ütles, et kuna maaväe ülema ametikoht on tükk aega täitmata olnud, siis oleks sellele kohale vaja inimene leida küll. “Minul ei ole praegu inimest, keda valitsusele ja sealt edasi presidendile esitada,” rääkis Aaviksoo. Samas ei soovinud Aaviksoo öelda, kas tema hinnangul on Laneman sobiv inimene maaväge juhtima.
Kui Lanemanist tahetakse teha maaväe ülem, peab valitsuse vastava ettepaneku heaks kiitma vabariigi president. Kuna aga on ette teada, et Lanemani kandidatuur valitsusest läbi ei läheks, on ka arusaadav, miks Laneman määrati pelgalt kohusetäitjaks.
“Vabariigi president on rahul, et kohusetäitjate aeg kaitseväes hakkab ümbes saama ning et merevägi ja õhuvägi on saanud endale head ülemad. Me loodame, et kaitseväe juhataja ja vabariigi valitsuse koosmeeles esitatakse presidendile ka maaväe ülema kandidaat,” vahendas Toomas Hendrik Ilvese seisukohta nõunik Toomas Sildam.
Seost luureskandaaliga uuritakse
•• Senini kestab riigiprokuratuuris niinimetatud luureskandaali kriminaalmenetlus, millesse võis otseselt segatud olla ka brigaadikindral Alar Laneman.
•• Ehkki riigiprokurör Laura Vaigu kinnitusel selles kriminaalasjas praegu kahtlustatavaid ei ole, allusid kaitseministeeriumi ametnike ning nende tutvusringkonna järele nuhkinud luurajad otse tollasele peastaabi ülemale Lanemanile. Vaigu sõnul on selles asjas plaanis menetluslik otsus teha lähiajal.
•• Pärast luureskandaali avalikustamist saadeti Laneman peastaabi ülema kohalt Suurbrittanniasse end täiendama, ametlikult tema enda soovil.
•• Samuti kuulus Lanemani vastutusalla ülitraagiline juhtum 1997. aastal Kurkses, kus hukkus 14 Eesti sõdurit. Sel ajal Balti pataljoni ülema ametit pidanud Laneman pääses vastutusest ning juhtunu eest sai karistada vaid luurerühma juht Jaanus Karm, kes praeguseks on kaitseväeteenistusest lahkunud ning värskemate andmete järgi teenib nüüd leiba Iraagis eraturvamehena.
