Varem on rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Marek Helm, kes vastutab avaliku teenistuse ühtse arengu eest kogu riigis, Eesti Päevalehele öelnud, et sellise kuulutuse puhul võib olla küsitav, kas lähtutakse ikka heast tavast. Laar väitis vastupidist. „Kui kaitseminister oleks tahtnud konkreetselt sõber Lauri Vahtret rakendada, oleks tal selleks olnud arvukalt lihtsamaid võimalusi.” Laar märkis, et kui konkursil oleks olnud parem kandidaat, oleks ta võitnud.

Ehkki nõuniku kohusetäitjale esitatud nõudmised on PR-ametnike igapäevane rutiinne töö, millega pole hätta jäänud ka teiste riigiasutuste vähem haritud, ent erialase ettevalmistusega suhtekorraldajad, leiab Laar, et meediapildi pidevaks analüüsiks ja ettekannete esitamiseks on vaja korralike ja süsteemsete teadmistega inimest. „Selle koha täitmiseks on doktorikraad vajalik, seda enam, et võrreldes varasemate struktuuridega langeb sellele inimesele sisuliselt mitme varasema töökoha täitmine,” ütles Laar.

Muidu tulevad põmmpead

Kuna konkursil osales mitu isikut, ei piiranud doktorikraadi nõudmine ministri hinnangul konkurentsi ametikohale. Tema sõnul on hämmastav lugeda süüdistusi, et nüüd tahetakse tööle liiga hea haridusega inimest. „Tuleks valida, keda  siis riigiametisse tahetakse, kas põmmpäid või korraliku haridusega inimesi.”

Eilse leheloo jaoks tehtud telefonivestluses oli Vahtre kõnepruuk ilmselgelt tõre. Oma ametisse nimetamist kommenteerides ei pidanud ta paljuks kasutada muu hulgas sõnu „miks peab – kurat! – vinguma ja sügelema”. Kas selline kõnepruuk on avalike suhete nõunikule meediaga suheldes lubatav?

Laar pidas vajalikuks rõhutada, et Vahtre ei tööta tema alluvuses, vaid avalike suhete osakonnas. „Olles lugenud seda soppa, mida Lauri Vahtrele on kaela kallatud, saan ma inimesena temast aru,” sõnas ta, kuid tunnistas, et riigiametnikuna on lugu loomulikult teine.

Jaak Aaviksoo poliitilise nõunikuna kaitseministeeriumis töötanud suhtekorraldaja Andreas Kaju tõdes, et kui kaitseministeeriumi avalike suhete töötajate ülesanne on veenda koostöös meediaga avalikkust Eesti julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamise realistlikkuses, siis Vahtre sõnavõtt sellele kindlasti kaasa ei aita. „Teades Lauri Vahtret, võin aga öelda, et täna ta öeldut juba kindlalt kahetseb,” ütles Kaju.

Nimi koos konkursiga

Eile sai avalikkusele teatavaks, et kaitseministeeriumi avalike suhete nõuniku kohusetäitjaks on määratud minister Mart Laari hea sõber ja erakonnakaaslane Lauri Vahtre. Kokkumängus oli raske kahelda, sest konkursikuulutuse ilmumisega ühel ajal hakati kohe sosistama Lauri Vahtre nime.

Vahtre töölevõtmist kommenteerides kritiseeris IRL-i eile meedia vahendusel tugevalt sotsiaaldemokraatide juht Sven Mikser. Usutluses Delfile märkis ta, et IRL kasutab oma ministeeriumi juba samamoodi nagu Keskerakond linnavalitsust. Juhtunu iseloomustab tema hinnangul võimuvõitlust Laari erakonnas.

Meelis Kubits

PR-firma Corpore asutaja ja juht

Alustame sellest, et Eesti kaitseministril peab olema võimalus võtta endale nõunikuks selline inimene, keda ta saab usaldada ja kelle nõu on tal põhjust ka kuulda võtta. Selles mõttes ma ei usu, et kellelgi oleks alust minister Laari tema valiku pärast kritiseerida, kui ei oleks taas olnud seda ämbriga lahtisest uksest sisse kolistamist. Kõnealusel juhul siis pseudokonkursi näol. Vahtre jaoks võinuks teha ministeeriumis mis tahes koha ja iga mõtlev inimene oleks aru saanud, et sellest Eesti elu halvemaks kindlasti ei läheks. Pusserdamisest aga muuseas läheb.

Nüüd ongi nii minister ise kui ka tema nõunik veel pikka aega mõttetu surve all. Laarile on omane teha suuri ja ilusaid asju ja jääda samas vahele mingisuguse lapsusega. Kõige enam pelgan ma seda, et arvestades kureeritava valdkonna tundlikkust ja ministri armastust relvade vastu, hakkab siin veel nalja saama.