Laenu käendaja ahelad lõdvenevad
Justiitsministeeriumis valminud võlaõigusseaduse muudatused keelavad pankadel tulevikus laenu andmisel nõuda klientidelt ebamõistlikult suures määras lisatagatisi. Samuti saaks tulevikus hüpoteegi siduda vaid konkreetse laenuga, see aga on pangaliidu arvates laenajaid ahistav.
Plaanitavad muudatused pole küll võrreldavad paari nädala eest Lätis poliitikute välja öeldud algatusega, et kodulaenu võtnud laenaja saaks oma kohustustest vabaneda, viies pangakontorisse laenu eest soetatud korteri- või majavõtmed. Kuid siiski välistaks Eestis kavandatav seadusemuudatus olukorra, kus korterit osta sooviv inimene peab laenu saamiseks piltlikult öeldes panga kasuks panti panema enda või kellegi teise maja.
Plaan ajab pangad marru
Kuid plaan, et pangad ei tohiks tulevikus kõikvõimalikke tagatisi nõudes oma äririske vähendada, on Eesti pangaliitu kuuluvad pangad sellegipoolest välja pahandanud ning nii soovitavad nad justiitsministeeriumil seadusemuudatusest loobuda. Tagatipuks ähvardatakse ministeeriumi sellega, et tulevikus peaks pangad riskide maandamiseks hakkama tagatise vastu andma võimalikult vähe laenu. Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm viitab justiitsminister Rein Langile saadetud kirjas võimalusele, et pangad võivad tulevikus anda laenu näiteks poole vara väärtuse ulatuses.
„Antud sätte jõustumine kahjustab ebamõistlikult võlausaldajate, sealhulgas pankade õigusi ja piiraks ühtlasi ka vaba ettevõtlust,” kirjutas Talihärm justiitsministrile. Kuid panku pahandab ka justiitsministeeriumi plaan, et tulevikus ei saaks krediidiasutus näiteks kodulaenu andmisel panga kasuks seatud hüpoteegiga koormatud maja maha müüa juhul, kui laenuvõtja jääb kimpu kas autoliisingu või samast pangast võetud tarbimislaenu tasumisega.
Vähesed laenuvõtjad teavad näiteks seda, et nad on panga kasuks seatud hüpoteegiga andnud tollele õiguse realiseerida see hüpoteek ükskõik milliste nõuete täimiseks. Justiitsministeeriumi pressiesindaja Ivi Papsteli selgitusel sätestavad paljud praegused tagatislepingud, et hüpoteek tagab kõik panga nõuded tarbija ees.
„Ka neid nõudeid, mis tekkivad lepinguvälisest suhtest,” selgitas Papstel. Kui näiteks Swedbankist kodulaenu võtnud isik, kes on panga kasuks seadnud hüpoteegi, lõhub mõnes Swedbanki kontoris akvaariumi, on pangal õigus kahjude kättesaamiseks hüpoteegiga koormatud eluase maha müüa. Swedbanki kommunikatsioonispetsialisti Laura Käeseli sõnul pank sellist praktikat siiski ei kasuta. Justiitsministeerium soovib, et tulevikus seotaks hüpoteek vaid konkreetse laenuga.
Juristide liidu presidendi notar Priidu Pärna selgitusel on praegune notarite praktika, et omanik on hüpoteeki seades lepingus näidanud ära, et hüpoteek tagab konkreetse laenulepingu ja ka kõik muud panga nõuded, mis on juba tekkinud või tekivad tulevikus sõlmitavatest lepingutest.
„Sellise tagatiskokkuleppe eesmärk on anda võimalus omanikul kasutada hüpoteeki korduvalt. Teisisõnu: laenu tagasimaksmisel saab võtta uusi laene ilma lisakulutusi tegemata. Asja negatiivne pool on see, et selline abstraktne tagatiskokkulepe võib muutuda ka nn kuldseteks käeraudadeks, kus pank võib nõuda iga kohustuse katteks kinnisvara sundmüüki,” selgitas Pärna.
Näiteks toob Pärna juhtumi, et kui vanaema tagab oma korteriga tütretütre ja selle elukaasalase olemasolevad ja tulevikus tekkivad kohustused, peab ta vargsi lootma, et laen saab tagasi makstud ja hüpoteek kustutatud.
„Eriti kurioosne on olukord, kus noored lähevad lahku ja tütarlapse vanaema jääb ikka tagama jalga lasknud noormehe tulevikus tekkivaid laene oma kinnisvaraga,” lisas Pärna.
Pangaliit ähvardab intressitõusuga
•• Eesti panku koondava pangaliidu tegevdirektori Katrin Talihärmi sõnul on parlamendis menetluses lisaks justiitsministeeriumis koostatavale võlaõigusseadusele ka Keskerakonna fraktsiooni ja sotsiaaldemokraatide algatatud eelnõud, mis koostoimena tähendaks tulevastele laenajatele kõrgemat omaosalust ja suuremaid intresse.
•• „Kuna pank vastutab ennekõike hoiustajate vara säilimise eest ja täiendavate riskide tekkides tuleb pangal kõik riskid maandada, on seadusemuudatuste mõju tarbijatele see, et tõuseb omaosalus ja kerkivad ka intressid,” selgitas Talihärm.
•• Talihärmi sõnul tekib olukord, kus pangad saavad oma hoiustajate huvisid kaitsta just ennekõike intressipoliitika kaudu.
•• Paari nädala eest teatasid ka Lätis sellesarnast kemplust poliitikutega pidavad Rootsi suurpangad, et kui riik hakkab soosima USA-s kehtivat võtmed-lauale-poliitikat, võivad pangad Lätis laenamise lõpetada või tehakse seda edaspidi üüratute intressidega.
