Lahkus Eesti majandusreformide isa akadeemik Uno Mereste
1928. aastal sündinud Uno Mereste oli kutselt majandusteadlane ja statistik, kes aastail 1975–1992 juhatas Tallinna Tehnikaülikooli statistika kateedrit. 1994. aastal valis Eesti Teaduste Akadeemia Uno Mereste akadeemikuks.
Mereste teaduslik uurimisala oli majandusliku analüüsi metodoloogia, mida ta taotles siduda semiootika, mudeli- ja süsteemiteooria rakenduste vahendusel matemaatiliste meetoditega.
Aastast 1991 kuulus Uno Mereste Eesti Panga nõukokku ning sai Eesti Panga nõukogu esimeheks aastal 1992, jäädes sellele ametikohale aastani 1997. Mereste kuulus aastail 1992–1995 riigikogu Mõõdukate fraktsiooni, aastail 1995–2003 Reformierakonna fraktsiooni.
Vast kõige püsivama jälje Eesti ühiskonnale jättis Mereste oma tööga aastail 1989–1992 Eesti plaanikomitees ja majandusministeeriumis, kus ta töötas majandusreformi ettevalmistava nõunikuna.
Paul-Eerik Rummo: tõeline liberaal sõna parimas mõttes
Lahkunut mälestas ja tema omastele avaldas südamlikku kaastunnet ka Reformierakond, mille asutajate hulka Mereste kuulus.
„Uno Mereste oli suurmees, kelle panust teadusesse, Eesti iseseisvuse taastamisse ja Reformierakonna kujunemisse on raske ülehinnata,“ ütles peaministri majandusnõunik Kalev Kukk. „Uno Mereste oli vahetult seotud Eesti iseseisvumise taastamise ja edukaiks osutunud turumajanduslike reformide käivitamisega. Eesti Panga nõukogu esimehena aastail 1992–1997 oli ta kompromissituim Eesti krooni kaitsja,“ meenutas Kukk.
Reformierakonna asutajaliikme ja riigikogulase Paul-Eerik Rummo sõnul oli Uno tõeline liberaal selle sõna parimas mõttes. „Selles, et liberaalne mõte Eestis on niivõrd elavalt teostunud, on Uno Merestel väga suur osa. Reformierakonna sünni eel ja algusaegadel oli ta üks olulisemaid erakonna joone ja palge väljakujundajaid. Ta jääb meelde alati õiglase, heatahtliku ja rõõmsameelse kaaslasena,“ lausus Rummo.
Oskuskeele arendaja ning hea jutuvestja
Mereste avaldas eluajal hulga majandussõnastikke, majanduse ja statistika vallas kasulikke õpikuid (näiteks "Majandusanalüüsi teooria", infograafika õpik "Arvjoonised", "Süsteemkäsitlus"), teaduslikke ja populaarteaduslikke raamatutuid ja kirjutisi. Kindlasti oli ta üks olulisi eesti oskus- ja õiguskeele arendajaid.
